Sfinks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
28. rida:
</poem>
* [[Lesja Ukrajinka]], "Sfinks", rmt: Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled", tlk [[Helvi Jürisson]], [[Harald Rajamets]], [[Muia Veetamm]], 1971, lk 55-56
 
 
==Proosa==
 
* Pärast jalutasime kahekesi läbi liiva, püramiididest mööda sfinksi juurde.
:Siin oli täiesti vaikne, liiv kumas kahvatult nagu vägev lõvilakk. Kuuvalgus langes kivisele näole ja sfinks irvitas. Irvitas üleolevalt ja kurjalt, nagu tahaks öelda: "Vaesed narrid. Ma tunnen teid ja teiesuguseid juba aastatuhandeid. Teie kaote, mina jään. Ma tunnen kõike, olen kõike näinud ja tean, et kõik, mis maailmas sünnib, on vaid irvitamise väärt."
:Koletis kükitas liival nagu uskumatuse ja pilke kehastus. Sfinks oli jube, mitte seepärast, et ta oleks müütilise kujuna esitanud mõistatusi ja nõudnud nende lahendamist, vaid seepärast, et tema jaoks polnud mõistatusi olemas, ta teadis kõike — ja naeris kõige üle.
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus". Tõlkinud Viktor Sepp, 1981, LR 48-51, lk 63
 
{{Vikipeedia}}