Ülikond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
:"Isegi sellises riietuses?" küsis Mazarin.
:Ta tõstis [[mantel|mantli]], mis lamas [[tugitool]]il. Selle all oli täielik hele[[hall]] ja granaat[[punane]] aadlikuülikond hõbedaste [[tikand]]ustega.
:"Kui Teie Eminents end [[maskeering|maskeerib]], muutub kõik lihtsamaks." (lk 502)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 502
 
 
* [[Muusik]]ud seadsid end valmis, laekad tühjenesid, [[kauplus]]ed tehti tühjaks [[vaha]]st, lintidest ja mõõgalehvidest; perenaised ostsid tagavaraks [[leib]]a, [[liha]] ja [[vürts|vürtse]]. Paljud [[kodanik]]ud, kelle [[kodu]]d olid juba varustatud nagu [[piiramine|piiramise]] puhuks ja kellel enam midagi teha ei olnud, tõmbasid piduülikonnad selga ning suundusid linna[[värav]]a juurde, et esimestena kuningliku korteeži nähtavaleilmumisest teatada. Nad teadsid, et [[kuningas]] saabub alles [[õhtu]]l või koguni järgmisel [[hommik]]ul. Aga eks ole [[ootamine]] ju omamoodi [[hullus]] ja hullus pole ju midagi muud kui mingi ebatavaline [[lootus]]. (lk 34)
* D'Artagnan haaras Athose [[käed]].
:"Armas krahv, ma ei ütle teile ei ega jaa. Lubage, et ma jään mõneks ajaks [[Pariis]]i. See on mulle hädavajalik kõigi minu asjade korraldamiseks ja selleks, et vähehaaval harjuda rõhuva ja meelitava mõttega, mis mind painab ja pimestab. Ma olen rikas, ja ma tunnen ennast. Senikaua kuni [[rikkus]] ei ole mulle [[harjumus]]eks saanud, olen ma väljakannatamatu tüüp. Ma pole aga siiski veel nii rumal, et näitaksin oma vaimupimedust sellisele [[sõber|sõbrale]] nagu teie, Athos. Ülikond on ilus, ülikond on rikkalikult kullaga tikitud, aga ta on uus ja hõõrub mind õmblustest." (lk 285)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
 
 
* Maureen õmbleb poja lühikeste [[püksid|pükste]] lahti tulnud palistust - hea vastupidav Woolworthi kraam, nad ei riietunud kunagi peentesse [[Ameerika]] stiilis vabaajarõivastesse, mida osteti jõukate valgete [[poeg]]adele, ega tillukeste [[härrasmees]]te kodanlikesse ülikondadesse, millele raiskasid [[raha]] vaesed [[mustanahalised]]. (lk 145)
** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010
 
 
27. rida ⟶ 22. rida:
:"Olen selles täiesti veendunud, milord. Kinnitan teie lordlikule kõrgusele, et see ülikond näeb igas suhtes välja nii, nagu seda oleks mitu kuud kantud." (lk 26)
* [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013
 
 
* Aga preili Sokk käis ringi ja muutus järjest rõõmsamaks, mida enam ta [[pulm]]adele mõtles.
:"Sina, Väikevend, hakkad peiupoisiks," lubas ta ja patsutas Väikevenda põsele. "Ma õmblen sulle musta sametülikonna, kujuta ette, kui armas sa siis oled!"
:Väikevennal käis judin üle selja. Must sametülikond - selle peale naeravad Krister ja Gunilla ennast surnuks! (lk 427)
* [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008, lk 427
 
 
37. rida ⟶ 38. rida:
 
 
* "Aga kuidas minuga on, kõrgeauline leedi?" müristas Detritus.
* Kuigi seda otse välja ei öelda, on Mr Frank Churchill [[dändi]]. Printsregendi ajastu (1811-1820), millesse asetub ka Austeni parim loomeiga, oli dändide kuldaeg. Printsregent (tulevane kuningas [[George IV]]), kes valitses oma vaimuhaige isa [[George III]] asemel, oli Euroopa Esimene Dändi. Dändid on kaasaegse kolmeosalise meesteülikonna loojad, kes hindasid üle kõige [[hea maitse|rafineeritud maitset]], elegantseid kombeid ja välist sära. Paljud neist, eelkõige printsregent ise, olid andunud [[elunautija]]d, kes saatsid oma päevi mööda enda sättimise, [[poodlemine|poodlemise]], klubides logelemise, [[teater|teatris]] käimise ja võiduajamistega. Mõned neist, nagu dändinduse looja [[Beau Brummel]], oli tuntud oma salvava ja südametu [[huumor]]i poolest. Kõigis Austeni [[romaan]]ides kohtab dändisid ja reeglina on nad negatiivsed tegelased. (lk 543)
:Igor oli tõepoolest olnud oma ülesande kõrgusel: ta oli rakendanud saatkonna riidekappidest leitud mitmete ülikondade juures neidsamu eesrindlikke kirurgilisi oskusi, mida ta kasutas õnnetute puuraidurite ja teiste inimeste juures, kes olid sattunud saeveskile liiga lähedale. Tal oli kulunud kõigest poolteist tundi, et Detritusele midagi keha ümber ehitada. Oli täiesti selge, et tegemist on õhturiietusega. Päevavalges ei läheks selline asi kunagi läbi. Troll nägi välja nagu kikilipsuga müür.
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
* [[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2006, lk 211
 
 
* Maureen õmbleb poja lühikeste [[püksid|pükste]] lahti tulnud palistust - hea vastupidav Woolworthi kraam, nad ei riietunud kunagi peentesse [[Ameerika]] stiilis vabaajarõivastesse, mida osteti jõukate valgete [[poeg]]adele, ega tillukeste [[härrasmees]]te kodanlikesse ülikondadesse, millele raiskasid [[raha]] vaesed [[mustanahalised]]. (lk 145)
* Aga preili Sokk käis ringi ja muutus järjest rõõmsamaks, mida enam ta [[pulm]]adele mõtles.
** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010
:"Sina, Väikevend, hakkad peiupoisiks," lubas ta ja patsutas Väikevenda põsele. "Ma õmblen sulle musta sametülikonna, kujuta ette, kui armas sa siis oled!"
 
:Väikevennal käis judin üle selja. Must sametülikond - selle peale naeravad Krister ja Gunilla ennast surnuks! (lk 427)
 
* [[Astrid Lindgren]], "Karlsson katuselt", tlk [[Vladimir Beekman]], 2008
* Kuigi seda otse välja ei öelda, on Mr Frank Churchill [[dändi]]. Printsregendi ajastu (1811-1820), millesse asetub ka Austeni parim loomeiga, oli dändide kuldaeg. Printsregent (tulevane kuningas [[George IV]]), kes valitses oma vaimuhaige isa [[George III]] asemel, oli Euroopa Esimene Dändi. Dändid on kaasaegse kolmeosalise meesteülikonna loojad, kes hindasid üle kõige [[hea maitse|rafineeritud maitset]], elegantseid kombeid ja välist sära. Paljud neist, eelkõige printsregent ise, olid andunud [[elunautija]]d, kes saatsid oma päevi mööda enda sättimise, [[poodlemine|poodlemise]], klubides logelemise, [[teater|teatris]] käimise ja võiduajamistega. Mõned neist, nagu dändinduse looja [[Beau Brummel]], oli tuntud oma salvava ja südametu [[huumor]]i poolest. Kõigis Austeni [[romaan]]ides kohtab dändisid ja reeglina on nad negatiivsed tegelased. (lk 543)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
 
==Luule==