Tiia Kriisa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Tiia Kriisa''' (kodanikunimega Tiia-Ingrid Kriisa; sündinud Tallinnas 21. septembril 1941) on eesti näitleja ja kirjanik. ==Intervjuud== * [34 aastat kestnud abielust Ingo Normetiga:] Me mõlemad näeme, missugune inimene elab kõrval, ja me anname teineteisele elamiseks ruumi, arvestame teineteisega. Ega me muidu olekski nii kaua vastu pidanud. * [Ingo Normetist:] Teatrisse tuli noor lavastaja, kes suhtles inimestega teistest kolleegidest erinevalt. Mina olin harjun...'
 
 
4. rida:
 
* [34 aastat kestnud abielust Ingo Normetiga:] Me mõlemad näeme, missugune inimene elab kõrval, ja me anname teineteisele elamiseks ruumi, arvestame teineteisega. Ega me muidu olekski nii kaua vastu pidanud.
* [Ingo Normetist:] [[Teater|Teatrisse]] tuli noor [[lavastaja]], kes suhtles inimestega teistest kolleegidest erinevalt. Mina olin harjunud, et inimene viib oma jutu lõpuni ja laseb teisel inimesel oma mõttega ka lõpuni minna. Aga temaga jäi alati mingisugune lahtine ots. Ma ei saanud sellest nähtusest aru, ma tunnetasin mingisugust kummalist energiat. See tunnetus oli kütkestav ja tahtis lahendust[[lahendus]]t. Seniajani loodan seda lahendust leida...
* Minule on [[kodu]] ja selle heaolu väga erilise tähtsusega. Ma arvan, et Ingole ka, ta lihtsalt ei pane seda ehk tähelegi. Inimesel peab olema kodu ja pere kogemus - need on väga olulised asjad. Kodu on pidepunkt, siin on turvaline - hoolimata kõigest, mis elu toob.
* Kodu loomine ja hoidmine on naise jaoks ka [[looming]]. Kõigil asjakestel, mis siia pika elu jooksul on sattunud, on meie kodus oma koht. Need kõik on üle vaadatud, üle hellitatud. Ja mitte ühtegi asja ei või ma ära panna ega visata - need loovad ühe atmosfääri, mis on kindel kodu märk. See kogemus ja atmosfääri taju pärineb mul lapsepõlvest[[lapsepõlv]]est. Teadmine, et see on paik, kus ma tahan alati olla. Ja kõigist probleemidest saan ma üle oma kodus: ma ei taha kusagile välja kurtma minna, ma ei käi kellegagi rääkimas või midagi küsimas.
* [[Igatsus]] oma kodu järele on küllap ka sellest, et kunagi võeti meie perelt[[pere]]lt kodu ära. Siis, Siberis[[Siber]]is elades, oli see minu jaoks suur arusaamatus. Nüüd tean ma kindlalt: ma ei või oma kodu kellelegi ära anda ega seda kellegagi jagada. Kellegagi, kes siia ei kuulu.
* Meil polegi õigupoolest leppimist vajavaid probleeme[[probleem]]e. Kui oleks, siis ei saakski me oma iseloomu[[iseloom]]u tõttu nendega hakkama. Me arvestame teineteisega ja minul on hea meel seda teha. Sest tegu, millega mina abikaasat[[abikaasa]]t toetan ja aitan, on tema edu pant. Kui ma sellest aru ei saaks, oleksin üks väga rumal ja õnnetu naine. Aga ma ei taha olla õnnetu. Ma olen õnnelik. Tänu sellele, et ma saan oma abikaasast aru. Inimese väärtustamine on tohutu rõõm!
* Tunnetada sõnade[[sõna]]de mõju - see on mulle väga oluline. Olgu siis näitlejana[[näitleja]]na või kirjutades.
* Ilus [[hetk]] on seegi, kui näen oma meest õhtul koduuksest sisse astumas. Ma tean tema ettevõtmisi, tean tema energiakulu asjadele, millest tuleb läbi minna, sageli end läbi pureda - et säilitada oma isiksust[[isiksus]]t, ellu jääda ja asja edasi viia.
* Minu jaoks ei ole [[õnn]] hetkeline. Pigem on see seisund, mis kestab. Ja mulle meeldib see kestmine. Aga kõige ilusam hetk... ma võib-olla alles ootan seda...
** Tiia Kriisa, intervjuu: [https://60pluss.postimees.ee/145935/tiia-kriisa-ja-ingo-normet "Tiia Kriisa ja Ingo Normet"], Postimees, 26. juuli 2009