Juudid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida:
==Proosa==
 
* Mõne päeva eest tõime oma lehes ära tabeli, millest nähtub, kui palju keegi rahvas on saanud osa [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnast]]. Auhinnasaajate arvu poolest seisab esikohal Saksamaa — 39 Nobeli laureaadiga. Nagu nüüd ühe rootsi ajalehe poolt tehtud statistikast selgub, on nende 39 sakslase seas 14 juuti. Kuna aga Saksamaal praegu valitseva arvamise järele juute ei tule lugeda sakslaste hulka, langeb Saksamaa seniselt esikohalt Nobeli auhinnasaajate hulgas {{sõrendus|kolmandale}} kohale ja nimelt Inglismaa ning Prantsusmaa järele. Saksa juudid tuleksid siis otsekohe pärast Ameerikat viiendale kohale.
* Surunud vasakusse silma [[monokkel|monokli]], võis ülempolitseimeister laiali laotada talle toodud "Sovremennõje Izvestija" riuklikud numbrid ja pärast natukest otsimist koduselt ning kõikemõistvalt ja üpris ilma tigeduseta muheldes näidata üht [[toimetaja]]le tulnud kriitilist kirja, kus keegi allkirjaga "Porfiri Klenus" ("No küll mõtlevad aga nimesid välja," naljatas politseimeister), ilmselt samuti nagu "Moskvitš", kirjutas elukallidusest, nõudis kindla hinna kehtestama [[soolaliha]]le, et see oleks kättesaadav nii rikastele kui vaestele... Aga... aga... Ja iluravitsetud [[nimetissõrm]]ega võis ta juhtida neid, kes temaga koos lehte vaatasid järgnevatele ridadele. Need aga valgustasid autori palet otsekui [[prožektor]]iga: seal juhiti tähelepanu suurele hulgale juutidele, kes elavad [[Moskva]]s ja kellest pole teada, kust nad sissetulekut saavad, sest "sajad neist elutsevad ettekäändel, et teevad [[kvass]]i, millest neil pole aimugi". (lk 23-24)
** "Diktaator sõja ja rahu üle. Alfred Nobeli elust ja tööst", Vaba Maa, 25. oktoober 1933, lk 4
** [[Marietta Šaginjan]], "Esimene näitus", tlk Miralda Prääts, 1970
 
 
* Mingis mõttes oli [[maagia]] heebrealaste jaoks sama, mis [[katoliiklus]] [[protestant]]ide jaoks: tume [[jama]], tähendusetu [[rituaal]], mida mõistusevastaselt peetakse võimeliseks andma tulemusi iseenesest, ilma sisima jumalakogemuseta. (lk 64)
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015, lk 64
 
 
* Surunud vasakusse silma [[monokkel|monokli]], võis ülempolitseimeister laiali laotada talle toodud "Sovremennõje Izvestija" riuklikud numbrid ja pärast natukest otsimist koduselt ning kõikemõistvalt ja üpris ilma tigeduseta muheldes näidata üht [[toimetaja]]le tulnud kriitilist kirja, kus keegi allkirjaga "Porfiri Klenus" ("No küll mõtlevad aga nimesid välja," naljatas politseimeister), ilmselt samuti nagu "Moskvitš", kirjutas elukallidusest, nõudis kindla hinna kehtestama [[soolaliha]]le, et see oleks kättesaadav nii rikastele kui vaestele... Aga... aga... Ja iluravitsetud [[nimetissõrm]]ega võis ta juhtida neid, kes temaga koos lehte vaatasid järgnevatele ridadele. Need aga valgustasid autori palet otsekui [[prožektor]]iga: seal juhiti tähelepanu suurele hulgale juutidele, kes elavad [[Moskva]]s ja kellest pole teada, kust nad sissetulekut saavad, sest "sajad neist elutsevad ettekäändel, et teevad [[kvass]]i, millest neil pole aimugi". (lk 23-24)
** [[Marietta Šaginjan]], "Esimene näitus", tlk Miralda Prääts, 1970, lk 23-24
 
 
24. rida ⟶ 28. rida:
* Me hoiame juudi rahvast erilise au sees lepingu pärast, mille [[Jumal]] on nendega sõlminud ega ole iial tühistanud, kuna kõik Jumala kingid ja kutsed on tagasivõtmatud ("[[Kiri roomlastele]]", 11:29). Kirik, mis jagab juutidega olulist osa pühakirjast, vaatab lepingurahvale ja nende usule kui ühele tema enda kristliku identiteedi pühadest juurtest (vt Roomlaste 11:16-18). Kristlastena ei saa me pidada judaismi endale võõraks, ega arva me ka juute nende hulka, keda kutsuti üles ebajumalaist ära pöörduma ning teenime tõelist Jumalat (1. kiri tessalooniklastele, 1:9). Nendega ühiselt usume meiegi ainsasse Jumalasse, kes tegutseb läbi [[ajalugu|ajaloo]], ja nendega ühiselt tunnistame tema ilmutatud sõna.
** Paavst [[Franciscus]] "Evangelii Gaudium" (2013), lõik 247
 
 
* Mõne päeva eest tõime oma lehes ära tabeli, millest nähtub, kui palju keegi rahvas on saanud osa [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnast]]. Auhinnasaajate arvu poolest seisab esikohal Saksamaa — 39 Nobeli laureaadiga. Nagu nüüd ühe rootsi ajalehe poolt tehtud statistikast selgub, on nende 39 sakslase seas 14 juuti. Kuna aga Saksamaal praegu valitseva arvamise järele juute ei tule lugeda sakslaste hulka, langeb Saksamaa seniselt esikohalt Nobeli auhinnasaajate hulgas {{sõrendus|kolmandale}} kohale ja nimelt Inglismaa ning Prantsusmaa järele. Saksa juudid tuleksid siis otsekohe pärast Ameerikat viiendale kohale.
** "Diktaator sõja ja rahu üle. Alfred Nobeli elust ja tööst", Vaba Maa, 25. oktoober 1933, lk 4
 
==Välislingid==