Kohitsemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
32. rida:
* Saanud tuge poolest pudelitäiest Virgin Trainsi punasest [[vein]]ist ("Mis hirmus kraam see on?"), muutus Henry ilukõneliseks. "Las ma räägin sulle midagi, kallis. Vanadus on [[solvang]]. Vanadus on [[kõrvakiil]]. See kahjustab helget [[mõistus]]t — ehkki ma ise seda ütlen —, kuni sa paistad nii võhiklik ja kõneoskuseta nagu mõni... mõni [[polütehnikum]]i abilektor." Henry ignoreeris fakti, et polütehnikumid olid juba ammu ära kaotatud - need jäid ikkagi sõimusõnaks. "Tekib justkui mingi ajuhalvatus. Nagu oleksid sa... oleksid tõugatud kott[[pimedus]]se ega suudaks kuradima ust leida, kuigi tead, et see on seal. Pitt, Kristus hoidku! Mulle ei tulnud Pitti nimi meelde. Ma ei mäletanud midagi [[Lõunamere aktsiamull|Lõunamere mullist]]. See on intellekti [[lämbumine]]. Inimese mõistus - inimese helge mõistus, kui tohin nõnda öelda - muutub ebakompetentseks. [[Impotentsus|Impotentseks]]. Jah, impotentseks." Henry jõllitas pinevalt Marioni, nagu arvaks, et too ei jälgi tema mõttekäiku. "Ta ei suuda esineda. Ta on kohitsetud. Ta..." Ehk oli see mõttearendus juba piisavalt pikale veninud. "Ühesõnaga - sa ei suuda, kuradi päralt, meelde tuletada, mida kavatsesid järgmiseks öelda, kuigi tead väga hästi, mis see oli." (lk 36-37)
** [[Penelope Lively]], "Kuidas see kõik algas", tlk Kati Karu, 2017
* [Külanaised isekeskis:] "On ka asja karta. Mis ta siberlastele kostaks, kui nood küsiksid, kuhupoole [[jõed]] voolama hakkavad."
:"Ja-jah, ja kuhu peaksid minema need inimesed, kelle kodupaigad tagurpidivesi üle ujutaks."
:"Hullem on, kui värskemad [[siberlased]] - [[eestlased]], [[lätlased]] ja kes kõik veel - küsivad, miks nad [[Siber]]is on, miks neid kodupaigast sinna maailma otsa veeti."
:"Hull oled. Kesse [[Stalin]]i käest nisukest asja küsida julgeb?"
:"Mina küsiksin. Mis ta mulle ikka teeb, ta ise võib-olla sealsamas [[hirm]]u täis, kardab mind."
:"Selge see, et kardab. Ei külaeite või kuninga ligi lasta, vaat kui torkab [[sukanõel]]aga kõhtu."
:"Või lööb oma jõulised, raske tööga harjunud [[käed]] kuningale ümber kaela, pigistab nii, et vennikesel võib hing kinni jääda."
:"Või haarab mõnest muust paigast kinni ja pigistab nii, et kuningas röögatab."
:"Kaksab küljest ära."
:"Võeh, tõmba suumulk koomale, lapsed kuulevad."
:"Ei ole meie asi küsida. Meie asi on otsekohe [[plaksutamine|plaksutama]] hakata, niipea kui Stalini nime kuskil kuuleme." (lk 10)
* [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015
| |||