Raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
* Pariisist ei näinud ta muud kui raudteejaama aknast paistvat kohvikuesist, vihmast ligunenud varikatust, laudu kõnniteel, kastidesse istutatud põõsaid nagu turiste peibutaval reklaamplakatil, lisaks pikki jaamaperroone, kus ta kõmpis tema kompse kandvate jässakate sinises vormirõivas pakikandjate kannul. Viimaks astus ta magamisvagunisse, et sõita Rooma. Pariisi võib teinekord tagasi tulla, mõtles Tom.
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 31
16. rida ⟶ 15. rida:
:"Mul kasvasid tiivad selga!" lähevad Elle silmad seda meenutades praegugi särama. "Esimest korda kuulsin, et keegi minu salasoovi välja ütles."
* Hille Karm, "[[Elle Kull]]. Unes ja ilmsi", 2009, lk 38
* Minu kodule lähim raudteejaam on Ilumetsa, sinna saab kodust üheksa kilomeetrit, millest umbes pool on kitsas palgiveotee tee läbi põlismetsa. Pärast Kahkva mõisaküla tulebki metsa vahele ära pöörata ja kuni jaamani ei ole ühtki majapidamist ega aknavalgust paistmas. Ka jaam ise on paksu metsa sees. Eks see [[raudtee]] omal ajal [[joonlaud|joonlauaga]] maha märgiti. Võib-olla lootuses, et küll sinna äärde ka uusi külasid tekib. Aga ei ole tekkinud. (lk 17)
* [[Jaamahoone]] on tagasihoidlik, aga siiski kahekorruseline. On olemas küllaltki avar [[ooteruum]] ja [[piletikassa]], aga ootajad pole sinna kunagi pääsenud, sest alailma on olnud vaja majutada [[Metsatööline|metsatöölisi]] ja kogu allkorrus ongi olnud ajutiste elanike ehk öömajaliste päralt, nende tarvis on isegi narid seinte äärde meisterdatud. Isa on rääkinud, tema teab, ta on seal korduvalt käinud, ka tema on hooajaliselt metsatöödel olnud. Ülakorrusel on alati elanud [[jaamaülem]]a pere, seda kahetoalist suure köögiga korterit tean minagi, talviselt koolivaheajalt Tartusse tagasi sõitmiseks olen seal mitu korda ööbinud. (lk 17)
** [[Nasta Pino]], "Minu aeg ja selle lugu", 2015
==Luule==
| |||