Tilk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Tilk''' on minimaalne veekogu, mis võib olla ka lendav, kukkuv või voolav.
[[Pilt:Judith_Leyster,_Dutch_(active_Haarlem_and_Amsterdam)_-_The_Last_Drop_(The_Gay_Cavalier)_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|Judith Leyster, "Viimane tilk" (u 1639)]]
==Proosa==
* Katuseräästas rippus pikk [[jääpurikas]], millega päikesepaiste hirmuäratavat vaeva nägi. Ta alustas ülalt, sulatas lahti ühe piisa ja tahtis siis, et see veereks mööda purikat maha. Aga enne kui piisk jõudis poolele teele, oli ta uuesti hangunud. Ning päikesepaiste tegi ikka jälle uusi katseid ja ikka jälle läks tal nurja. Viimaks tuli üks väike võllaroast kiir, mis säras ja helkis innust, riputas end jääpurika tippu, ja veel enne kui keegi seda märkas, oli ta saavutanud sihi - piisk kukkus kõlinal maha.
:Mõisaomanik vaatas pealt ja naeris.
:"Sa ei olnudki nii rumal," ütles ta päikesekiirele.
* [[Selma Lagerlöf]], "Gösta Berlingi saaga". Tõlkinud Marje Pedajas. Tallinn: Eesti Raamat, 2006, lk 105-106
* Väljas sadas. [[Vihm]] langes peente piiskadena kõigi [[katus]]te peale, kõigi [[tänav]]ate peale, kõigi aedade peale, mere peale, just nagu poleks seal veel küllalt vett, ja mägede peale võib-olla ka. Me peaaegu ei näinudki vihma, ja [[õhtu]] hakkas kätte jõudma. [[Pesunöör]]ide küljes rippusid tilgad ja mängisid tagaajamismängu, ning aeg-ajalt kukkus mõni alla ja venis enne langemist pikaks-pikaks, sest näha oli, et kukkuda polnudki nii lihtne. Sadas juba kaheksandat päeva, sadas peent vihma, mis polnud ei tugev ega nõrk, ja [[pilv]]ed olid pungil täis, nii täis, et riivasid kõhuga katuseid. Vaatasime vihma.
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014´, lk 17
* Nõukogude [[müüt|müüdi]] [[narkoos]] on sama visa ja seda on sama raske ravida nagu igasugust muud [[maania]]t või ismi. Pärast Raisatud Nädalalõppu [[Utoopia]]s on kange tahtmine saada veel vähemalt üks piisk, isegi kui jook on lahjendatud ja müügil vale sildi all. Ja [[Komintern]]i [[ideaal]]ide [[must turg|mustal turul]] leidub alati uusi silte. Komintern teeb loosungitega [[äri]] nagu salaviinakaupmees võltsitud alkoholiga, ja mida lihtsameelsem on külastaja, seda kergemini saab temast ideoloogilise puskari [[ohver]], mida müüakse [[rahu]], [[demokraatia]], [[progress]]i või mistahes muu [[kaubamärk|kaubamärgi]] all.
** [[Arthur Koestler]], "Pühendatud", 1995, tlk [[Udo Uibo]], lk 51
* [[Karst]]il on mitu palet. Algse [[tormakus]]e rahunedes on karstil mahti tegeleda ka enda loodud koopatühemike [[ehtimine|ehtimisega]]. Karst kasutab selleks omatoodetud <!--//-->{{Sõrendus|tilkekivi}} või {{Sõrendus|nõrgkivi}}. Tilk-tilk! Värelevast piisast lahkub [[süsihappegaas]], pakku pugevast veenatukesest vabaneb kübeke setet: aga kui palju siis ühest veetilgast ikka saab! Lausa hämmastav, millise kuju võib see [[sete]] pikapeale võtta: osa ripub kõikvõimalike [[purikas|purikatena]] laest ([[stalaktiidid]]), osa kohmab põrandalt vastu tõusta ([[stalagmiidid]]) või on juba jõudnud kasvada toekateks täis[[sammas]]teks ([[stalagnaadid]]), osa moodustab õhulisi [[eesriie|eesriideid]], osa drapeerib seina. (lk 242-243)
** [[Ilmar Kask]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:341486/298715/page/36 "Euroopa kivine koopailu"], Eesti Loodus 6/1999, lk 242-243
* Aga piisad, kus on piisad? Üks piisk [[traagilisus]]t, teine piisk [[mängulisus]]t, kolmas piisk ujedust? Ei ole?
** [[Kadri Kõusaar]], "Ego", 2001, lk 8
==Luule==
<poem>
Üks katusetõrvaja [[Tõrva]]s
baaridaamide kübaraid [[tõrv]]as;
kui viimaks piisk tõrva
läks ühele kõrva,
baariletiga see tema mõrvas.
</poem>
* [[Ilmar Laaban]], Limerikke, 1958
[[Kategooria:Veekogud]]
| |||