Väljak: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
25. rida:
* Juba 2015. aastal on Räpina aianduskooli õppejõud Urmas Rohu ajalehes Võru väljaku võiduideed kommenteerides avaldanud kahetsust, et väikelinnad lähevad kaasa suuremate hullustega, et kõik tuleb valada betooni ja klaasi. Suisa skandaalne, et Võrus võetakse maha park, et rajada kivine paraadväljak. Kes soovib meie kliimas istuda väljapakutud betoonpinkidel või kivist trepiastmestikel? Minus tekitavad õudu need kivisse istutatud puud, mis meenutab rohepesu. Kindlasti ei ole vaja panna taimi mingitesse moodulitesse – taimed ei ole linnamööbel. XXI sajandi linnaplaneerimises peetakse oluliseks süsiniku jalajälge vähendavat linnaruumi, arvestatakse ökoloogilise jätkusuutlikkusega, looduspõhiste lahendustega.
** [[Helen Sooväli-Sepping]], intervjuu: [[Elo Kiivet]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kogukondade-kaasamine-voi-paraadlikud-lipuvaljakud/ "Kogukondade kaasamine või paraadlikud lipuväljakud"] Sirp, 23.02.2018
* 1990-2000 aastatel jooksime mööda väljakuid ja karjusime "Vabadus! Vabadus!" aga kellelgi meist polnud aimugi, mis see selline on. Vähemalt meil, ma ei tea, kuidas teil oli. Siis läksid kõik oma [[köök]]idesse laiali ja ootasid, et nüüd siin kusagil tuleb vabadus. Et piisab sellest, kui mööda väljakut joosta aga selgus, et nii ei ole, inimene, kes sai välja laagrist, võib ette kujutada, et elasime sellises suletud ruumis, ei suuda [[värav]]a taga kohe olla vaba. Ta ei tea, mis see vabadus selline on, kuidas seda teha ja ta hakkas ehitama oma uut maailma samade [[seadus]]te järgi.
** S[[viatlana Aliaksijevič]], intervjuu: Tõnu Karjatse, [https://kultuur.err.ee/1033074/kirjanik-svetlana-aleksijevits-punainimene-on-osutunud-pikaealiseks-olendiks Kirjanik Svetlana Aleksijevitš: punainimene on osutunud pikaealiseks olendiks]. ERR, 8. veebruar 2020
| |||