Müüt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
 
==Proosa==
* XII. Ei ole võimalik vabaneda hirmust[[hirm]]ust kõige tähtsamate asjade ees, mõistmata kõiksuse[[kõiksus]]e loomust, vaid muretsedes selle pärast, mis on müütides; seetõttu ei ole loodust[[loodus]]t uurimata võimalik saavutada täielikke naudinguid[[nauding]]uid.
** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
 
 
* Müüt on [[hõim]]u-[[sugukond|sugukonna]] alg[[kogemus]]ele igikestvana ilmnev [[jutt]] oma [[eksistents]]i (oldavolu) seotusest oma jumalate[[jumal]]ate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega[[saatus]]ega.
** [[Tõnu Luik]], "Filosoofiast kõnelda", lk 129–130
 
27. rida:
 
* Tänapäeval on kaks võimalust müütidele läheneda. Üks on historistlik: kust mingi müüt on pärit, mida üks või teine asi tähendas kunagi ammu ja nii edasi. See on väljasuremise tee. Esiteks pole selle absoluutse [[algus]]eni kunagi võimalik jõuda, sest meil ei ole selleks vahendeid. Teiseks on niimoodi võimalik ainult rohkem ja rohkem aru saada, et see lugu ei kuulu tegelikult meile ega tähenda meile midagi. Nii on viimaks ainus lahendus see, et [[unustamine|unustame]] selle ära, kuna meil pole seda vaja.
: Aga teine võimalus on see, et müüt ärkab niimoodi, et ongi algusest peale täiesti uus. Ta saab olla ainult täiesti uus, ta saab olla ainult tänapäevane. Mitte ajaloolises mõttes, vaid selles, et see ongi niisugune lugu (või niisugune struktuur), mis on tõeline ja reaalne ainult siis, kui kõneleb meile pigem [[tulevik]]ust kui [[minevik]]ust. Teisisõnu, müüt on see, mille kaudu sööstavad tulevased sündmused[[sündmus]]ed kohinal meie peale. Müüdi kaudu on võimalik näha tuleviku tulemist ja sündmusi, millel ei ole praegu veel nime, mis ei ole saanud veel konkreetset vormi, aga mis tegelikult toimuvad – mille sees oleme niivõrd, et me ei suuda ennast eristada (ega ei tohigi eristada) selles toimuvast. Müüt on ainus võimalus natukene seda näha, mis [[supp|supi]] sees me ise oleme.
: Ühesõnaga, müüdis on meie olemise kõige tulisem [[tuum]]. Või isegi mitte tuum, vaid see, mis puudutab meie olemist sedavõrd, et kui me ise püüaks seda liigutust jäljendada, siis oleks kohutavalt valus. Müüt võimaldab saavutada seda, et enda olemise kõige ohtlikum või valulisem moment ilmuks nii, et me otseselt seda [[valu]] ei tunne. Müüt mitte ei ületa seda [[valu]], vaid annab mõnes mõttes "võimatu" perspektiivi, mis vabastab korraks sellest, et oleme ikkagi enda olemisse niivõrd sisse mässitud – et nii või teisiti saame asju näha ainult enda vaatepunktist. Et me küll saame kujutada teisi vaatepunkte, aga päriselt ei saa ennast kunagi üle kanda. Siis ongi nii, et sündmus või [[saatus]], mis tuleb meile tulevikust[[tulevik]]ust ja mis on meile kõige tähtsam, aga mida me ei suuda päriselt tabada, sest see oleks liiga heidutav või liiga valus – müüdi kaudu on seda võimalik kuidagi niimoodi aimata, et me justkui vabaneksimegi hetkeks oma vaatepunkti vangistusest.
* [[Hasso Krull]], intervjuu: Juhan Raud, [https://kultuur.postimees.ee/6511827/hasso-krull-jaagem-eurooplasteks-et-kusida-kes-on-eestlased "Hasso Krull: jäägem eurooplasteks, et küsida, kes on eestlased"] Postimees, 31. jaanuar 2019
 
 
* Näiteks väiksemad koloniaalriigid nagu [[Belgia]] või [[Holland]] suutsid väga pikka aega hoida elus müüti, et nende koloniaalvõim oli võrdlemisi leebe ja edumeelne, seega pole neil põhjust oma mineviku[[minevik]]u pärast muretseda. Uuemad uurimused on toonud päevavalgele palju jõhkrat teavet mõlema riigi kuritegudest[[kuritegu]]dest oma kolooniates, rassilisest [[vägivald|vägivallast]], halastamatust ekspluateerimisest, paljudest hukkunutest jne. Nüüd on see erialane informatsioon jõudnud ühiskonda[[ühiskond]]a ja leidnud seal elavat vastukaja, mille tulemus on koloniaalmineviku ümberhindamine. Võitlus [[monument]]idega on kõigest üks selle ümberhindamise sümptom, mis on jõudnud kõige kiiremini rahvusvahelisse meediasse.
 
* Näiteks väiksemad koloniaalriigid nagu [[Belgia]] või [[Holland]] suutsid väga pikka aega hoida elus müüti, et nende koloniaalvõim oli võrdlemisi leebe ja edumeelne, seega pole neil põhjust oma mineviku pärast muretseda. Uuemad uurimused on toonud päevavalgele palju jõhkrat teavet mõlema riigi kuritegudest oma kolooniates, rassilisest vägivallast, halastamatust ekspluateerimisest, paljudest hukkunutest jne. Nüüd on see erialane informatsioon jõudnud ühiskonda ja leidnud seal elavat vastukaja, mille tulemus on koloniaalmineviku ümberhindamine. Võitlus [[monument]]idega on kõigest üks selle ümberhindamise sümptom, mis on jõudnud kõige kiiremini rahvusvahelisse meediasse.
** [[Marek Tamm]], intervjuu: Indrek Tark, [https://epl.delfi.ee/artikkel/90327067/ajaloolane-marek-tamm-poliitikutele-polegi-vaja-monumente-pustitada? "Ajaloolane Marek Tamm: poliitikutele polegi vaja monumente püstitada"] EPL, 01.07.2020
 
 
* Sõnal "müüt" on topelttähendus; Buruma kasutatud variandis tähendab see ajalooliste [[fakt]]ide võltsimist, ajaloouurimine saab neid fakte kummutada; müüt on [[vale]] ja väära [[teadvus]]e manifestatsioon, mida dekonstrueerib [[lugu|loo]] [[tõde]], ning see pannakse tallele. Ent müüdi määratlemiseks on ka teisi võimalusi. See võib tähendada ka vormi, et [[ajalugu]] vaadatakse "[[identiteet|identiteedi]] silme läbi"; sellises variandis tähendab müüt omaenda loo afektiivset omaksvõttu. Selles tähenduses on müüt aluslugu, mis ei lahtu <!--//-->historiseerimisel, vaid on varustatud püsiva [[tähendus]]ega, mis hoiab [[ühiskond|ühiskonna]] [[möödanik]]ku [[olevik]]ulisena ja ammutab sellest [[tulevik]]u jaoks orienteerumisjõudu. Müüdiks ülendatud lugu on sotsiaalses [[tegelikkus]]es "selliselt kohal, et minevik ja [[olevik]] lähevad mingites kohtades ja määratlevates toimingutes teineteiseks üle." (lk 49-50)
** [[Aleida Assmann]], "Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika", tlk Mari Tarvas, 2021