Väljak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
* Tomile meeldis, et [[Venezia]]s polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal tuvid — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''<nowiki>'</nowiki>le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suve­päikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri. (lk 131)
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
 
 
* Platsi ääres lasid põngerjad [[rakett]]e ja paugutasid. Maas vedelesid arbuusiseemned ja igal pool oli arbuusikoori ja tühje õllepudeleid ning katuseterrassidelt lasti samuti rakette. Ja [[rõdu]]delt. Nägin [[higi]]st leemendavaid [[nägu]]sid, [[taskurätik]]uga laupa pühkivaid poisse. Muusikud mängisid lõbusalt. Kõik nägi välja kui näitelava. Kõlas [[pasodoobel]]. Mina kiikusin edasi-tagasi ja korraga kuulsin otsekui kusagilt kaugusest, kuid tegelikult otse kõrva äärest tollesama noormehe häält: tantsite ju küll! Tundsin kirbet higilõhna ja õrna lõhnavee aroomi. Ja pärdikusilmad särasid otse mu silmade kohal ja kahel pool nägu paistsid kõrvalestad nagu kaks medalit. Ja kummipael soonis mu [[piht]]a ja mu ema oli surnud ega saanud mulle nõu anda, ja kui ma ütlesin, et mu [[peigmees]] töötab "Colónis" kokana, puhkes ta naerma ja teatas, et tal on poisist kahju, sest aasta pärast olen mina tema proua ja kuninganna. Ja et me tantsime samal peol Teemandi väljakul.
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014, lk 8
 
 
25. rida ⟶ 29. rida:
* Juba 2015. aastal on Räpina aianduskooli õppejõud Urmas Rohu ajalehes Võru väljaku võiduideed kommenteerides avaldanud kahetsust, et väikelinnad lähevad kaasa suuremate hullustega, et kõik tuleb valada betooni ja klaasi. Suisa skandaalne, et Võrus võetakse maha park, et rajada kivine paraadväljak. Kes soovib meie kliimas istuda väljapakutud betoonpinkidel või kivist trepiastmestikel? Minus tekitavad õudu need kivisse istutatud puud, mis meenutab rohepesu. Kindlasti ei ole vaja panna taimi mingitesse moodulitesse – taimed ei ole linnamööbel. XXI sajandi linna­planeerimises peetakse oluliseks süsiniku jalajälge vähendavat linnaruumi, arvestatakse ökoloogilise jätkusuutlikkusega, looduspõhiste lahendustega.
** [[Helen Sooväli-Sepping]], intervjuu: [[Elo Kiivet]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kogukondade-kaasamine-voi-paraadlikud-lipuvaljakud/ "Kogukondade kaasamine või paraadlikud lipuväljakud"] Sirp, 23.02.2018
 
 
 
* Praegu igatahes on lugu nii, et kui mulle saadetakse mõne kuulsa [[kirjanik]]u peagi ilmuva uue [[romaan]]i käsikiri ja pean enne selle saamist kinnitama [[allkiri|allkirjaga]], et sellest kellelegi ei räägi, surun suure vaevaga maha [[kiusatus]]e vastata: "Kui ma ka karjuksin sellest keset Raekoja platsi, ei pööraks keegi Eestis [[pea]]dki." Kirjandus ei ole Eestis lihtsalt põnev, see ei ületa kuidagi uudisekünnist. Põnev ei ole isegi [[eesti kirjandus]].
** [[Krista Kaer]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/uha-horedam-pilt/ "Üha hõredam pilt"]. Sirp, 3. mai 2019