Redaktsioon: 26. august 2022, kell 16:11 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 936 muudatust →‎Proosa ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. oktoober 2022, kell 16:56 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 328 muudatust →‎Proosa Uuem muudatus →
21. rida: * Kass vaatab ~~seltskonda~~[[seltskond]]a, otsekui teeks jutt teda uniseks. ** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 16 * Laudalakast ronis ~~redelit~~[[redel]]it mööda ettevaatlikult alla talu suur hallivöödiline kass. Õie pidi naeratama, nii naljakas oli see kassi Hintsu allatulek. Kass hoidis küüntega kõvasti redelipuust kinni ja igakord, kui edasi libises, vääratas ja näis peaaegu kukkuvat. ~~Tasakaalu~~[[Tasakaal]]u saavutamiseks udises [[saba]] ja tagupool kord ühele, kord teisele poole. Viimaks jõudis Hintsuke maapinnale nii lähedale, et usaldas alla hüpata. :Selle raske toimingu järel istus kass redeli alla hinge tõmbama. Oleks tal olnud [[taskurätt]], siis oleks ta tingimata [[higi]] pühkinud. Aga ühelgi kassil ei ole taskurätti. Seepärast siis Hintski rahuldus sellega, et istus otse keset päikesekiirt ja silus<!--//--> roosa keelekesega oma pisut sassiläinud valget rinnaesist. :Kaevu lähedal suure [[vaher\|vahtra]] all ~~murul~~[[muru]]l hüplesid läikivtumedad [[kuldnokad]] nagu vetruvad pallid. Hints vaatas neid altkulmu ja viskas tusaselt sabaga, seda jahisaaki ei tohtinud ta ju puutuda, vastasel korral hurjutaks teda kogu talupere, ja mõnikord ei lõppenud asi ainult hurjutamisega. Puhh! :Kassil hakkas veel praegugi halb sellele mõeldes. (lk 11-12) * [[Alide Dahlberg]], "Arutalu lapsed", 1944 38. rida: * Nukuteater on Lo Tui stiihia — tragikoomiline, grotesk ja tunnete ekstsentrika on tema loomuse orgaaniline pärisosa. Tema kangelasi iseloomustab ere individuaalsus ja katkematu elu sirmil. Vastavalt nukuteatri spetsiifikale tuleb sageli ka ühes ja samas lavastuses mitu vastakat kuju luua. Otsiv vaim ja suur tähelepanuvõime on aluseks, mis lubavad loendamatutele kassidele, rebastele, huntidele, eitedele jt. igaühele oma kordumatu näo anda. (Näitleja on nii paljusid kasse mänginud, et tema enda arvates saaks nendest kuupaistelisel märtsiööl vägeva kasside koori!) ** [[Dagmar Normet]], "Lo Tui", Tallinn: Eesti Raamat, 1973, lk 26 * Kõuts oli lõpuks kuskilt välja hiilinud ja nühkis end vastu Valentini jalga, heitis siis selili ja seadis oma hallitriibulise vesti päikese kätte. Valentin pani sõrme ta peene musta nahaga kaetud talla keskele. See oli neil vana mäng, Kõuts sirutas sellisel puhul küüned hästi ettevaatlikult välja ja hoidis niiviisi Valentini sõrme nagu väikeses lõksus. ** [[Magda Szabó]], "Saaresinine", tlk [[Aino Pervik]], 1974, lk 10

Kass: erinevus redaktsioonide vahel