Läänerindel muutuseta: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
3. rida:
'''"Läänerindel muutuseta"''' on saksa [[kirjanik]]u [[Erich Maria Remarque]]'i romaan sõjakoledustest [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel.
 
Eesti keeles on teos ilmunud kahes tõlkes: 1929. aastal Grete Kochi (kordustrükk 1935) ja 1983. aastal Viktor Tombergi tõlkes (kordustrükid 2000 ja 2006).

==Tsitaadid==
Tsitaadid Alljärgnevasväljaandest: onErich tsiteeritudMaria väljaannet:Remarque, "Läänerindel muutuseta", Tallinn: Tänapäev, 2006.
 
 
27. rida ⟶ 30. rida:
** lk 104, VII peatükk
 
* Kaks meest sureb kangestuskrampi. Nende [[nahk]] muutub kahkjaks, liigesed tarduvad, viimaks elavad – kaua – üksnes veel [[silm]]ad. Mõnel haavatul ripub purukslastud jäse voodi kohal põikpuu küljes; [[haav]]a alla asetatakse [[kauss]], kuhu [[mäda]] tilgub. Kaussi tühjendatakse iga kahe või kolme tunni takka. Teised haavatud lamavad venitussidemetes, jäsemete sirgutõmbamiseks ripuvad rasked kaaluvihid [[voodi]] juures. Ma näen soolehaavu, mis alatasa on väljaheitega koos. [[Arst]]i kirjutaja näitab mulle röntgeniülesvõtteid täiesti purukspekstud puusaluudest, [[põlv]]edest ja õlgadest.<br>
:Lausa arusaamatuks jääb, et nõnda katkirebitud [[keha]]de kohal on veel inimnäod, milles elu oma igapäevast kulgu jätkab. Ja ometi on ju see ainult üks [[laatsaret]], ainult üks palat, – Saksamaal on leidub neid sadu tuhandeid, Prantsusmaal[[Prantsusmaa]]l sadu tuhandeid. [[Venemaa]]l sadu tuhandeid. Kui mõttetu on kõik, mis iganes kirja on pandud, tehtud, mõeldud – kui midagi taolist on võimalik! Kõik see peab olema võlts ja tühine, kui aastatuhandete [[kultuur]] ei suutnud isegi seda takistada, et need [[veri|verejõed]] valati, et need sajad tuhanded piinakambrid eksisteerivad. Alles laatsaret näitab, mis on sõda.
** lk 187, X peatükk
 
41. rida ⟶ 45. rida:
** tagumisel kaanel
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}