Nahatäis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
==Proosa==
 
* Hävitav pilk tabas vaest Kentuki Lõvi. Köster tegi nii, nagu oleks talle viha pärast kärnkonn kurku läinud: esiti ei saanud mees muud kui: ok-ok. Siis tuli terve lause: "Ok sa kurivaim!” Poisikesed läksid laiali. Kes koju läks, läks koju, kes ööseks koolimajja jäi, läks klassi ja oli vait nagu hiirepoeg. Väljas möllas hirmus maru köstri näol ja Toots, saja-aastase tamme eest väljas, kaotas sellel päeval palju lehti ja oksi, kui juuksesalke tamme lehtede ja okstega võrrelda võiks. (lk 24)
* Joosep Tootsiga, sündinud aastal 1883, jäi asi niiviisi, et ta kooli ikka edasi jäi, aga selle tingimusega, et ta kõik koerused, nii hirmus palju kui tal neid ka iganes oli, maha jätaks ja inimeselooma viisi elama hakkaks. Toots lubas kõik teha, mis tema võimuses seisab. Kui ta teisel päeval kooli tuli, ei saanud ta hästi istuda. Ta käänles ja väänles nagu ussike õnge otsas ja ütles teistele, kes selle asja kohta midagi lähemat nõudma kippusid, et temale suur paise kannika otsa olla ajanud. Aga leidus neid, kellel nii kuri keel oli, ja kes valmis olid kas või oma vibupüssi juures vanduma, et Tootsi paise muud ei ole, kui et vanamees, Tootsi isa, poja tagumiku viilikirja löönud. Oli, kuidas ta oli, tõsi oli see, et Toots, võib ju olla, ihuliselt natuke vigane, hingeliselt aga hoopis paranenud oli. Ta istus tunni ajal vagusi nagu nui ja teadis ülesandeid paremini kui enne. See äratas suurt imestust. (lk 32)
* "Aga sina, Kiir," kõneleja pöörab Kiire poole, "sinule tahaks ma enne hea keretäie tappa anda, kui ma ära lähen. Vana töllmokk, kui vähe midagi on, jooksed kohe kaebama."
:"Soo, aga mis sa ise meie ristsetel tegid?" vastab Kiir ja noogutab saladuslikult peaga.
:"Tegin mis ma tegin, aga tappa sa saad!" (lk 240)
* [[Oskar Luts]], "Kevade. Pildikesi koolipõlvest", 2006
 
 
 
* [[Elu]] - jah, see tähendas ju seda, et tema oli olemas ja Lucy oli olemas, ja peale selle veel nii umbes kahe ja kolme miljoni vahel elanikke [[Norra]]s, nagu öeldakse - ja [[maakera]]l üldse - jah, seda oli ta igatahes teadnud siis, kui ta keskkooli [[lõpueksam]]eid tegi. Võis jääda [[merehaige]]ks mõeldes, kui palju neid on saanud [[tolm]]uks tolmus, ja kui palju neid veel tuleb, et siin vähehaaval märatseda, kuni [[maakera]] elamiskõlbmatuks muutub. Kõik näevad vaeva, et hankida endale seda, mida nad tahavad, ja seda, mida nad vajavad, ja et hoida ennast eemal sellest, mida nad kogunisti vältida tahavad. Elu - see võib tähendada orgaanilist elu või inimese [[eluiga]], nende nahatäite summat, mida see inimene on saanud. Või nende tempude summat, mida ta on hälli ja haua vahel korda saatnud. Kuid [[rahvakeel]]es kasutatakse ju seda sõna ainult teatud [[eufemism]]ina - [[eluvõitlus]]t pidada, see tähendab teistega või iseendaga võitlemist. Elule [[kättemaks|kätte maksta]] - lasta teistel tasuda nende õnnetuste või äparduste eest, mis sind ennast on tabanud. (lk 148-149)
** [[Sigrid Undset]], "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003
9. rida ⟶ 19. rida:
* [[Järeldus]] oli aga ikka seesama: [[temp]]u mitte enam korrata. Nii oli lugu ka Martine'i esimese iseseisva retkega läheduses asuvasse suurde metsa, mis lõppes talle tubli nahatäiega. Läinud juba varahommikul [[mets]]a, eksis ta seal ära ning jäi kadunuks kuni järgmise päeva hilisõhtuni. Kogu küla aeti otsekui [[ajujaht|ajujahiks]] jalule, aga viieaastane Martine magas ülesleidmise hetkel õndsalikus rahus suure [[tamm]]e all samblal. See sündmus tegi ta külas nii kuulsaks, et kõik hakkasid teda hüüdma metsa-kadunud-Martine'iks. Mõni teine tema asemel oleks näljast ja nutust nõrkenud, aga Martine'il polnud vähimatki häda! Kui ta pimedas üles äratati, ümbritsetuna laternaid käes hoidvaist inimestest ja koertest, sirutas ta naeratades käed vastu tema kohale kummarduvale võõrale. Tema [[seiklus]]est kirjutati kohalikes [[ajaleht]]edes ja isegi Pariisi ajalehtedes. Aga nahatäit, mis sellele [[kangelastegu|kangelasteole]] järgnes, seda mäletab Martine ülihästi! Muidugi oli see mälestusväärne ja tundus Martine'ile kõigele vaatamata täiesti loomulikuna nagu kõik teisedki saadud võmmud ja nahatäied kui täiesti vältimatud, sest suured inimesed olid palju tugevamad kui väikesed. Palju halvem oli aga see, et seda karmi kohtlemist polnud kuidagi võimalik ette näha ja nii Martine kui ka kõik tema vennad ja vanem õde ei suutnud leida mingit seost [[põhjus]]e ja [[tagajärg|tagajärje]] vahel. Näiteks, kuidas võis Martine teada, et metsas [[jalutamine]] ja puu all [[magamine]] toob endaga kaasa niisuguse keretäie? Ja miks ema tema tagumikku tuliseks sugedes ühtaegu naeris ja nuttis? (lk 21)
** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962
 
 
* Kuninglik keretäis. Seda Flo lubas. Sa saad ühe kuningliku keretäie.
:Sõna "kuninglik" viivitas Flo keelel, enne kui üleni välja tuli. Rose pidi saama asju ette kujutada, neid [[absurd]]ini viia, mis oli tugevam kui vajadus hoiduda jamadest, ja selle asemel, et [[ähvardus]]t tõsiselt võtta, vaevas ta oma pead [[küsimus]]ega: mismoodi saab üks keretäis kuninglik olla? Vaimusilmas nägi ta puudega palistatud avenüüd, väärikaid [[pealtvaataja]]id hulgakesi seismas, valgeid [[hobune|hobuseid]] ja mustanahalisi [[ori|orje]]. Keegi põlvitas, ja [[veri|verd]] voolas punaste viirgudena. Ühtaegu metsik ja suurejooneline [[sündmus]]. Päriselus nad seesuguse [[väärikus]]eni ei küündinud, ja ainult Flo püüdis omistada neile seikadele õilist [[paratamatus]]t ja [[kurbus]]t. * [[Alice Munro]], "Kuninglikud keretäied". Rmt: "Kerjustüdruk". Tõlkinud Ilme Rääk, Koolibri 2014, lk 7, novelli algus.
 
 
15. rida ⟶ 29. rida:
:Koletis rippus hetke õhus, samal ajal kui paar [[hammas]]t ja rohelist vetikatükki vette pudenesid, ning libises siis aeglaselt tagasi, vajudes suurte [[mull]]ide saatel vee alla. (lk 17-18)
* [[Terry Pratchett]], "[[Tillud vabamehed]]", tlk Kaaren Kaer, 2005
 
 
==Kirjandus==
 
* [[Eduard Vilde]], [https://www.luts.ee/e-raamatud/eestikeelsed/pdf/Eduard_Vilde_Minu_esimesed_triibulised.pdf "Minu esimesed "triibulised""
 
 
[[Kategooria:Kommunikatsioon]]