Üksikisik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
==Proosa==
* [[Inimkond|Inimliik]] ja selle ükskõik milline pisike portsjon, kuhu kuulub rohkem kui üks indiviid, jaguneb kaheks: ühed tarvitavad [[ülbus]]t ja teised kannatavad selle all. Ükski [[seadus]] ega [[jõud]], [[filosoofia]] ega ka [[tsivilisatsioon]]i [[progress]] ei suuda ära hoida, et inimene, kes on sündinud või peab sündima, ei kuuluks ühtede või teiste hulka; jääb üle vaid lasta [[valik|valida]] sellel, kes valida saab.
** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[LR]] 3–4, 2008, lk 38
* Tavalisel ajal pole ükski terve mõistuse juures viibiv indiviid andnud oma nõusolekut väitele, et kõik [[inimesed]] on [[võrdsus|võrdsed]].
7. rida ⟶ 11. rida:
** [[Aldous Huxley]], "Proper Studies" (1927)
* [[Ühiskond|Ühiskonnas]], kus pole [[seadus]]t ning teoorias sundus puudub, on ainsaks käitumise suunajaks avalik arvamus. Kuid karjaliste loomade tohutu sarnanemistungi tõttu on avalik arvamus vähem sallivam kui mistahes õiguskord. Kui inimesi valitseb "sina ei pea mitte", siis jääb indiviidile vabadus teatud kõrvalekaldumisteks; kui neid valitseb aga väidetavalt "armastus" või "mõistlikkus", siis on indiviid pideva surve all käituda ja mõelda täpselt nii nagu kõik teised.
** {{halliga|In a Society in which there is no law, and in theory no compulsion, the only arbiter of behaviour is public opinion. But public opinion, because of the tremendous urge to conformity in gregarious animals, is less tolerant than any system of law. When human beings are governed by "thou shalt not", the individual can practise a certain amount of eccentricity: when they are supposedly governed by "love" or "reason", he is under continuous pressure to make him behave and think in exactly the same way as everyone else.}}
** [[George Orwell]], "[http://orwell.ru/library/reviews/swift/english/e_swift Politics vs. Literature: An Examination of Gulliver's Travels], Polemic (september/oktoober 1946)
19. rida ⟶ 27. rida:
* [[Pereema]] elab [[kasulikkus]]e tasandil, ta hindab end vaid siis, kui ta saab olla oma lähedastele kasulik. Kuid ükski inimolend ei saa rahulduda ebaolulise rolliga. Ta muudab otsekohe vahendid eesmärkideks (nagu seda võib täheldada poliitikutegi puhul) ja vahendi väärtus muutub tema silmis absoluutseks väärtuseks. Nii valitseb pereema taevas kasu, see on kõrgemal kui tõde, ilu ja vabadus; sellest seisukohast vaatleb ta kogu universumit ja võtab omaks Aristotelese kuldse kesktee ja keskpärasuse moraali. Kuidas võiks temas siis olla julgust, innukust, erapooletust ja suurust. Need omadused võivad esile kerkida ainult vabas indiviidis, kelle ees tulevik on avatud. (Naise olukord ja loomus, lk 420)
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
* [Randolph Henry Ash:] "Indiviid ilmub [[hetk]]eks, liitub mõttekogukonnaga, muudab seda hetkeks ja sureb; aga [[liik]], mis ei sure, lõikab tema efemeerse olemasolu vilju."
** [[A. S. Byatt]], "Lumm". Tõlkinud [[Krista Kaer]], Varrak, 2013, lk 12, märkus arve tagaküljel
| |||