Vool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Elisabeth_Schiøtt_The_stream_running_through_Frederiksvaerk,_Zealand,_s.d.jpg|pisi|Elisabeth Schiøtt (1856-1938), "Jõgi voolab läbi Frederiksvaerki", ''s.d.'']]
==Proosa==
* [[Kuld]] ja [[hõbe]] on [[riik|riigi]] [[veri]]. Verepaisud [[süda]]mes ja [[pea]]s reedavad mõlema nõrkust. Mida tugevam on süda, seda elavamalt ning heldemalt pumpab ta verd välistesse kehaosadesse. Iga kehaliige on soe ja elus, ning kiiresti ja hoogsalt voolab veri südamesse tagasi.
** [[Novalis]]. Aforisme ja fragmente. Tlk Krista Räni. [[LR]] 2006/19, lk 30
* Kiri on seisakule pandud kõne. Noodipääd on häälte kujud, seisakule pandud häälte liikumine, [[muusika]]. Paar takti niisuguseid tagavaraks pandud liikumisi üles äratada ja kõik võib tulla: [[rõõm]]u, kurbtust.
:Marmor, [[kips|gips]] ja [[savi]] on reaalse, nähtava jälletajad. [[Kunstnik]]u hinges on nähtava, reaalse ärapilt, nagu komponisti omaski oli. Iga mulje ehk laast viib kujutaja kujule ligemale: marmor, gips ja savi on nähtava jälletajad, reaalse elu savisesse, [[kivi]]sesse seisakusse panejad. Sest kõik nähtav, reaalne "voolab".
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teoksed_I/%C3%84%C3%A4rm%C3%A4rkused Äärmärkused], "Kogutud teoksed" I. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1921
* Maakaartide soontes voolab sinine [[veri]].
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 26
* [[Kartmatus]]t on kahte liiki. Esimene on armastajate kartmatus, müstikute kartmatus, söakus "[[Kunst der Fuge]]s", mis tuleb sellest, et inimene on end täielikult avanud, täielikult andunud, ei hoia midagi tagasi, ning siis voolab maailm tema sisse ja täidab ta, ning inimene teab, et ta on saanud kõik endale päriseks, enam ei saa ta midagi kaotada.
** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008, lk 306
* Mind on alati vaistlikult kiskunud jõgede poole. [[Jõgi]] puhastab. Meenub kusagil viieteistaastasena loetud [[Lao-zi|“Daodejing”]], mida ma tihti kujutasin ette Õhne jõena, mille tume [[vesi]] voolab pikkamisi mööda käänulist sängi Arumetsa laukasoo poole.
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad, 2013, lk 124
==Luule==
<poem>
suur [[vaikus]] voolab meisse meie vaikusesse
[[munakoor]]e
nokib ilmaletulija seestpoolt katki.
</poem>
* [[Jaan Kaplinski]], kogus "Valge joon Võrumaa kohale" (1972)
<poem>
Ja mõistad äkki, et kõik, peaaegu kõik
48. rida ⟶ 81. rida:
</poem>
* [[Kalju Lepik]], "Thermopylai", Vikerkaar 10/1988, lk 1
<poem>
Sa vaatad [[aeg|aja]] kulgu veel ikka [[tagurpidi]].
Su kellaosuti käib visalt vastupäeva.
Su [[raamat]]ute [[trükivärv]]gi voolab valepidi,
teistmoodi suunad tähivad su päeva.
</poem>
* [[Maria Lee Liivak]], "kui mina tulin läbi klaasi ära, siis kuhu jäid sina?" kogus "Äramõte", 2007, lk 32
| |||