Frakk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
* Sest mitte ainult [[ornament]]ikas ei hoia rahva vaim jäänuseid alal, kõik meie elu on läbi imbunud kommetega, mille [[tähendus]]t enam keegi ei tea, kuid mis omal ajal otstarbekohased olid ja mille mõte kõigile mõistetav. Kas keegi teab, miks meie härrade frakil veel täna tingimata kesk selga kaks [[nööp]]i peab olema? [[Rätsep]]a meelest oleks [[patt]] püha vaimu vastu, kui keegi omale [[kuub|kuue]] ilma nende täiesti asjata, motiveerimata lisandusteta telliks. Meie [[vanaisa]]de ajal teadis igamees, milleks neid tarvis läks. Sest kui tolleaegse põlvini ulatuva kuuemoe ajal härrad ratsutama läksid, kinnitasid nad nende nööpide varal oma kuuehõlmad üles.
** [[Helmi Neggo]], "Rahvakunsti üleüldisest iseloomust". Postimees, 26. ja 27. aprill 1916, tsiteeritud rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne". Koostanud [[Hando Runnel]], Ilmamaa 2013, lk 155
* [[Kelner]] on inimene, kes kannab frakki, ilma et me seda tähelegi paneksime. Teisest küljest leidub inimesi, keda hakatakse pidama kelneriteks, niipea kui nad fraki selga tõmbavad. Frakil pole seega kummalgi juhul mingit omaette väärtust.
** [[Karl Kraus]], "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 31/1999, lk 47
* [[Pingviin]]id on surnud frakikandjate pärijad; sellepärast on frakid neile nii suured, et pingviinide käed ei ulata varrukatest välja.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 37
| |||