Prantslased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
15. rida:
==Proosa==
* ''Se promener'', ennast [[näitamine|näitama]], ütleb prantslane; ''spazieren'', patseerima, [[sakslane]]; ''to walk'', kõndima, [[inglane]]. [[Kolm]] üsna väikest, kuid sugugi mitte tähtsusetut joont [[rahvus|rahvaste]] [[iseloom|karakterites]].
** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[
* Kõigist rahvustest, keda olen näinud, hoidku [[taevas]] mind kõige enam prantslaste eest! Oma neetud latramise ja [[viisakus]]tega ning nahast väljapugemisega, et oma [[kodumaa]]le au teha (nagu nad oma [[külalislahkus]]t ise nimetavad), mis aga tegelikult pole midagi muud, kui edvistamine, on nad nii tüütud, et oleksin tuhat korda meelsamini nõus veetma oma [[elu]] hotentottide hulgas, kui veel kord oma [[jalg]]a [[Pariis]]i tõstma. [[Hotentotid]] on kasimatu rahvas, aga nende kasimatus on enam välispidine, kuna Prantsusmaal ja mõnede muude rahvaste juures, keda ma ei taha nimetada, on kogu roppus nende sees ja selle [[lõhn|lehk]] on minu [[mõistus]]ele vastikum kui hotentottide hais minu [[nina]]le.
** [[Henry Fielding]], "[[Tom Jones]]", tlk [[Valda Raud]], 8. raamat, XV peatükk
* Prantslane ei ole oma pealispinnast ikka veel nii kaugele eemaldunud kui sakslane oma sügavusest.
** [[Karl Kraus]], "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. [[LR]] nr 31/1999, lk 79
| |||