Kahvatus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Jane'i kõige nõrgemaks kangelannaks on kahvatu ja kõhn Fanny Price, kes väsib juba kergest jalutuskäigust ja päikese käes küürutamisest. Tema nõrkus tuletab meile meelde, et vaktsiinidele, modernsele hambaravile ja aspiriinile eelneval ajastul olid tugevus ja tervis õnnelikuks erandiks, mitte reegliks. Jane'i loodud Fannyga kaasneb aga paeluv väide, et tegu oli toona laialt levinud kahvatustõve all kannatav...'
 
1. rida:
 
==Proosa==
 
* Jane'i kõige nõrgemaks kangelannaks on kahvatu ja kõhn Fanny Price, kes väsib juba kergest [[jalutuskäik|jalutuskäigust]] ja päikese käes küürutamisest. Tema [[nõrkus]] tuletab meile meelde, et [[vaktsiin]]idele, modernsele [[hambaravi]]le ja [[aspiriin]]ile eelneval ajastul olid tugevus ja [[tervis]] õnnelikuks [[erand]]iks, mitte reegliks. Jane'i loodud Fannyga kaasneb aga paeluv väide, et tegu oli toona laialt levinud kahvatustõve all kannatava noore naisega. Tänapäeval ei pea me seda eriti haigusekski, kuna seda on nii lihtne ravida: tegu oli [[rauapuudus]]ega, mis põhjustas [[nõrkus]]t ja kahvatust ning mida tunti toona ka roheka haiguse või neitsite haiguse nime all. Haigus ei olnud aga ainult füüsiline, vaid ka vaimne. Arvamine, et noored preilid pididki seda põdedes jääma jõuetuks ja tuimaks, võis põhjustada hoopis haiguse laiemat levikut. (lk 136)
* [[Roomajad]] on eemaletõukavad, kuna neil on külm [[keha]], kahvatu värvus, kõhreline luustik, rüve [[nahk]], raevukas välimus, arvestav [[pilk]], vastik [[lõhn]], kalk [[hääl]], räpane eluase ja nad on mürgised, millest võib järeldada, et [[Looja]] pole eriti vaeva näinud, kui ta enamiku neist lõi.
** [[Lucy Worsley]], "[[Jane Austen]] ja tema kodud", tlk Krista Eek, 2018
** Tsitaadi eestindus: [[Michael Crichton]], "Sauruste park"; inglise keelest tõlkinud Urmas Rattus, Tallinn: Kupar, 1994, ISBN 9985610253
** Originaal ladina keeles: {{halliga|AMPHIBIA, pleraque horrent Corpore frigido, Colore lurido, Sceleto cartilagineo, [hiljem lisatud: Vita tenaci,] Cute fœda [hiljem lisatud: nuda], Facie torva, Obtutu meditabundo, Odore tetro, Sono rauco, Loco squalido, Veneno horrendo; non itaque in horum numerum sese jactavit eorum Auctor.}}
**Systema naturae per regna tria naturae. Editio decima, reformata. Stockholm 1758. [http://archive.org/stream/carolilinnaeisy00gesegoog#page/n203/mode/2up/ lk 194 archive.org]. Editio duodecima, reformata. Stockholm 1766. [http://books.google.de/books?id=siAOAAAAQAAJ&pg=PA347 lk 347 books.google])
 
 
* Tagasi tulles pidin ma [[peegel|peeglist]] mööduma ja tahtmatult puuris mu [[pilk]] selle [[sügavus]]se. Kõik paistis viirastuslikus [[tühjus]]es külmemana ning süngemana kui [[tegelikkus]]es, ja võõras väike olend, kelle kahvatu [[nägu]] ja [[käed]] [[pimedus]]es valendasid ning kes mulle peeglist vastu vaatas [[hirm]]ust läikivate [[silm]]adega, kus ainsana elu näis tuksuvat [[tuba|toas]], mis oli otsekui surnud, meenutas [[viirastus]]t. See oli midagi tillukese [[haldjas|haldja]] ja väikese kuradikese taolist, kes Bessie jutustuste järgi tulid välja üksildastest, soodetagustest ning [[sõnajalg]]u täis kasvanud metsatukkadest, et ootamatult hilise teekäija ette ilmuda.
** [[Charlotte Brontë]], "Jane Eyre". Tõlkinud Elvi Kippasto, 1981, lk 14
 
 
* Ma jätan järele [[valge]] segase joome; kahvatu vesi, kahvatud palged, ükskõik, kus ma ka seilan. [[Laev]]a kõrvale kerkivad kurjakuulutavad [[laine]]mäed, et mu jälgi enda alla matta; matku, kuid mina lähen enne läbi.
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]". Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 196, Ahabi monoloog
 
 
* Enamik eestlasi on keskmist kasvu; nägu on enamasti üsna turd, loid, ilma märkimisväärsete näojoonteta ja kahvatu; üksnes siis, kui nad palava [[päike]]se käes töötavad, ilmub näole puna. Juuksed on kõige sagedamini blondid, lapseeas tihti valged; tuleb ette ka musti juukseid koos tõmmuka näojumega. Kehaline [[jõud]] on üsna keskpärane, temperament üldiselt flegmaatiline väikese kallakuga melanhoolsesse. Sellest olenebki, et nende keha pole [[haigus]]te suhtes eriti vastuvõtlik ja et nende vaim üksnes harva minetab oma tavalise laadi. Kõnnak on vankuv ja kõik liigutused aeglased.
** [[Karl Ernst von Baer]], "Eestlaste endeemilistest haigustest", tõlkinud [[Ülo Torpats]]
 
 
* Ainult täiskuu vaatab kahvatul palgel magamistoa [[aken|aknast]] sisse, nagu tahaks ta vaadata, kas koolipoisid oma tondilugudega juba lõpule on jõudnud. Vaata, tema seal üleval teaks alles jutustada, kui ta hakkaks! Mis ei ole tema omal pikal eal kõik näinud! Tontisid, kodukäijaid ja sarvikuid on ta [[raba]] serval pidutsemas näinud, [[rõõm]]u ja [[kurbus]]e tunnismees on ta olnud. Tihti, [[pilv]]e tagant välja vaadates, on ta kohutavaid asju silmanud, mis tema kahvatu palge veel kahvatumaks muutsid.
:Imeilusal [[lehekuu]] ööl sulasid kahe noore inimese [[hing]]ed lõpmatus [[armastus]]es ühte. Kui kuu mõninga aja pärast jälle sinna alla vaatas, kus nad seekord seisnud, oli noormees üksi ja valas [[pisar]]aid. Pisut kaugemal aga käis [[neiu]] ühe teise nooremehega ja vandus õndsal palgel jälle igavest armastust.
* [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 228
 
 
* Ühel päeval rääkis meile keegi, et [[hobune]] olevat tola löönud ning too ei saavat esineda. Vanaema saatis mind pudeli Prantsuse puna[[vein]]iga vigastatu juurde, võib-olla ka selleks, et mu tsirkusevaimustust pisut jahutada. Astusin viletsasse väikesesse [[telk]]i, lavatsil vedeles nukrameelne vanem mees, kellelt poleks küll veidraid hüppeid ja häid nalju lootnud, ning tema kõrval istus [[sukk]]i nõeludes väsinud kõhn naine, kahvatu, murelik, hallinevate juustega — ilus ratsutajanna. Kasvatajale, kes mind saatis, näis, et [[kaastunne|kaastundest]] nende vaeste inimeste vastu puhken ma peaaegu nutma; kuid see polnud kaastunne, mis [[pisar]]ad kurku tõi, vaid [[pettumus]], võib-olla ka instinktiivne kohkumus, mida tunneb inimene kes esmakordselt heidab pilgu elule [[kuliss]]ide taga.
** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981, lk 18
 
 
* Kviitung 1002.
:1. Hoiulevõetud eseme omanik: Smuul, Juhan
:2. Hoiulevõetud eseme omaniku elukutse: noorem kirjanduslik korkvender.
:3. Ese: Isiklik arvamus.
:4. Eseme kirjeldus: kohkunult kahvatu.
:5. Eseme kaal: 4 grammi.
:Kuupäev.
:Allkiri.
* [[Juhan Smuul]], "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 60
 
 
* Nad pidid juba Andersi otsinguile asuma, kui ta lõpuks tuli. Ta ei jooksnud, vaid astus tasakesi ja oli näost kummaliselt kahvatu.
:"Kui vilets sa välja näed!" imestas Eva-Lotta. "Kas sa oled ehk samasugune päikesepiste ohver, nagu ajalehes kujutatakse?"
:"Ma olen keedetud tursa ohver," vastas Anders. "Ma ei seedi üldse kala, ma olen seda ei tea kui mitu korda emale öelnud. Nüüd on see siis tõestatud."
:"Kuidas?" küsis Kalle.
:"Ma oksendasin öö otsa. Muudkui voodisse ja jälle voodist välja!"
* [[Astrid Lindgren]], "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]], rmt: A. Lindgren, "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist", 2009, lk 245
 
 
* Mu [[nahk]] on kahvatu nagu äsja noaga poolitatud [[kartul]]. Pooleks lõigatud kartulil on ka samasugune üllatunud välimus. (lk 13)
** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26
 
 
* See polnud esimene kord, kui Harvey märkas, et Ida-Euroopa [[vaesed]] inimesed sarnanevad omaaegsete [[Lääne-Euroopa]] vaestega mitte ainult [[asjad]]e ja [[riided|riiete]], vaid ka kehaehituse ja näoilme poolest. Kes ta oli, kust ta tuli ja miks, see jäigi Harveyl teadmata, sest kui ta tahtis just midagi öelda, avanes [[uks]] ja üks [[munder|mundris]] [[politseinik]] kutsus mehe ära. Mees järgnes talle närvilise valmisolekuga ja uks Harvey ees sulgus jälle. Kannatlikkus, kahvatu [[nägu]] ja suur [[hirm]] — seal kõnnib kannatus, mõtles Harvey. Ja ma leian, et ta on huvitav. Kas ainult äratundmise kaudu, kui igav võib olla maailm ilma teiste inimeste kannatusteta, saame me teada, kui lootusetult tuulevaikne oleks meie enda elu ilma kannatusteta?
** [[Muriel Spark]], "Ainus probleem". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 90
 
 
* Jane'i kõige nõrgemaks kangelannaks on kahvatu ja kõhn Fanny Price, kes väsib juba kergest [[jalutuskäik|jalutuskäigust]] ja päikese käes küürutamisest. Tema [[nõrkus]] tuletab meile meelde, et [[vaktsiin]]idele, modernsele [[hambaravi]]le ja [[aspiriin]]ile eelneval ajastul olid tugevus ja [[tervis]] õnnelikuks [[erand]]iks, mitte reegliks. Jane'i loodud Fannyga kaasneb aga paeluv väide, et tegu oli toona laialt levinud kahvatustõve all kannatava noore naisega. Tänapäeval ei pea me seda eriti haigusekski, kuna seda on nii lihtne ravida: tegu oli [[rauapuudus]]ega, mis põhjustas [[nõrkus]]t ja kahvatust ning mida tunti toona ka roheka haiguse või neitsite haiguse nime all. Haigus ei olnud aga ainult füüsiline, vaid ka vaimne. Arvamine, et noored preilid pididki seda põdedes jääma jõuetuks ja tuimaks, võis põhjustada hoopis haiguse laiemat levikut. (lk 136)
** [[Lucy Worsley]], "[[Jane Austen]] ja tema kodud", tlk Krista Eek, 2018, lk 136
 
 
* Tõmban kotist [[pass]]i välja ja lehitsen templiteta raa­matukest. Passipildi juures jään pidama. Mulle ei meeldi endast tehtud [[foto]]sid vaadata. Mu juuksed on liiga sir­ged, mu silmad on liiga suured, mu nägu on liiga kah­vatu. Ma näen välja, nagu lahustuksin olematusse.
:Aga foto passis on teistsugune: see tehti kolm aastat tagasi, kui ma käisin veel põhikoolis. Mul on sellel kart­matu pilk ja ma näen välja, nagu oleksin oma ülejää­nud elu suhtes ülipõnevil. Ma olin siis üheteistaastane ja mulle meeldis tühjade munakoorte sees aed[[kress]]i kasva­tada.
:Ma ei ole enam see tüdruk.
* [[Anna Woltz]], "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018, lk 10
 
 
 
==Luule==
 
<poem>
pika tumeda mantli
kulunud hõlmade lehvides
astub yle raekoja platsi
kõhna ja kahvatu [[nägu|näoga]]
[[sügis|sygis]]
too kurb [[kloun]]...
kõiki ta [[nali|nalju]] oleme kuulnud
kõiki ta trikke oleme näinud
[[päike|päikse]] nõrku reflekse
ja [[puu]]de piinamist kirjuks
</poem>
* [[fs]], "*pika tumeda mantli..." kogus "Piinakamber"
 
 
==Kirjandus==
* Henno Meriste, "Kahvastu mees ehk mees ilma kahvata", 1966
 
[[Kategooria:Füsioloogia]]