Inimene: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Francisco_de_holanda-de_aetatibus.jpg|pisi|Inimese loomine. Francisco de Holanda, De aetatibus mundi imagines]]
'''Inimene''' on liigi ''Homo sapiens'' ('tark inimene') esindaja. Laiemas tähenduses on inimesed perekonda inimene (''Homo'') kuuluvate liikide liikmed, sh ''Homo habilis'' (osav inimene), ''Homo erectus'' (püstine inimene), ''Homo floresiensis'' (Florese inimene) ja ''Homo neanderthalensis'' ([[neandertallane]]). Tänapäeva teadus on välja selgitanud, et inimesed jagunevad kahte sorti, ning soovitab vältida mõlemaid.
==Proosa==
* Inimene ei taipa iial, kui väga ta kaldub
:Alati vaid meie silmad, meie kujutlusviisid; [[loodus]] teab ise, ilma meieta, mida ta tahab ja mida ta on tahtnud.
* [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[LR]] 33/1974, lk 58
14. rida:
* Inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm /.../, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskantne sild [[loodus]]e ja vaimu vahel. Vaimu poole, [[Jumal]]a juurde kutsub teda seesmine ettemääratus - Looduse poole, [[ema]] juurde tagasi tõmbab teda tungivaim igatsus; nende kahe [[võim]]u vahel vangub [[hirm]]ust värisedes tema [[elu]].
** [[Hermann Hesse]], "[[Stepihunt]]". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. LR 49-52
24. rida:
* Inimene on ju niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu [[tõde|tõtt]] rääkida – kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid.
** [[Anton Hansen Tammsaare]], "[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]"
* ABRAHAM: Inimestel on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine [[tarkus|targemaks]] saada. Teistel [[loom]]adel sihukest kihku ei ole.▼
** [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 15▼
* "Pole hullu. Mina pole kunagi teadnud, mida teha," kostis Rincewind õõnsa lõbususega. Ma olen veetnud kogu oma elu täielikus [[segadus]]es." Ta kõhkles. "Ma arvan, et seda kutsutakse inimeseks olemiseks või midagi sellist."
** [[Terry Pratchett]], "Ürgsorts". Kaaren Kaer ja Karl-Martin Sinijärv, Varrak, 2001, lk 262
* Inimesed, kes ei vaja teisi inimesi, vajavad inimesi enda ümber veendumaks, et nad on sedasorti inimesed, kes teisi inimesi ei vaja.
** Terry Pratchett, "Maskeraad". Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak, 2005, lk 6
41. rida ⟶ 38. rida:
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019
* Luud on tehtud mullast, veest ja õhust, aga hing tuvi kudrutusest, laste häältest, sinistest õhtutest ja sellest salapärasest energiast, mida inimesed üksteisest mööda minnes vahetavad. ▼
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Pariis (Kakskümmend viis aastat hiljem)". EKSA 2019, lk 20▼
▲* [[Luud]] on tehtud mullast, veest ja õhust, aga [[hing]] tuvi kudrutusest, laste häältest, sinistest
▲** [[Tõnu Õnnepalu]], "Pariis (Kakskümmend viis aastat hiljem)". EKSA, 2019, lk 20
* Inimene on inimeseks saanud ja püsib inimesena mitte tahteliselt - oma inimeseksolemine avastatakse tagantjärele ja siis pole enam midagi teha.
** [[Ülo Matjus]] esteetika loengus 2003. aasta sügissemestril. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk, 2005
* Mis tarkusest saab juttu olla, kui sa oled inimene? [[Kirkegaard]] on määratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja püüdes otsustada, mis on õige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on õige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on õigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see väga ilusti öeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on õige, aga see pole võimalik – me ei tea.
* Loll ei oska elada, ütleb rahvasuu. See on üks võimalus. Elamisoskust näitab ka [[oskus]] inimene olla.
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"], Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011
* Usun, et inimese kõige olulisem tegevus on salvestada, kogeda, olla vaatleja. See on ilmselgelt palju sügavam elutõde kui millegi loomine, kordasaatmine, muutmine või sekkumine. Kuid selle taipamine võtab [[aeg]]a. (lk 64)
* Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii ajas kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille [[vili|viljad]] küpsevad alles tuhandete aastate pärast. Selle taustal õitseb aimdus [[teadvus]]e nähtamatust niidistikust, [[universum]]i mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp. (lk 66-67)
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad, 2013
* Lõppude lõpuks pole inimene [[loom]]ast või [[muumitrollid|muumitroll]]ist taibukam olend – ta mõistab lihtsalt paremini [[valetamine|valetamise]] kunsti.
** [[Heidi Iivari]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mitte-ainult-finlandiast/ "Mitte ainult Finlandiast"], Sirp, 04.12.2020
83. rida ⟶ 80. rida:
:"Pole midagi," pomises Yossarian mehaaniliselt, liiga vaikselt, et teda kuulda olnuks. "Pole midagi." Ka Yossarianil oli külm ja ta värises kontrollimatult. Ta vaatles lootusetult seda sünget saladust, mille Snowden oli kõikjale mööda räpast põrandat laotanud ja kattus üle kere kananahaga. Tema [[soolikad|soolikates]] peituvat sõnumit oli lihtne lugeda. Inimene on [[mateeria]], see oligi Snowdeni saladus. Pilla ta aknast välja ja ta kukub. Pane ta põlema ja ta põleb. Mata ta maha ja ta mädaneb, nagu igasugu muugi [[prügi]]. Ilma [[vaim]]uta on inimene prügi. See oligi Snowdeni saladus. Kõik sõltub [[küpsus]]astmest. (lk 565)
* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020
==Draama==
▲* ABRAHAM: Inimestel on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine [[tarkus|targemaks]] saada. Teistel [[loom]]adel sihukest kihku ei ole.
▲** [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 15
==Film==
88. rida ⟶ 89. rida:
* Inimene olla tähendab teha endast midagi rohkemat, kui sa oled.
** Kapten Picard, tegelane telesarjas "[[Star Trek]]"
130. rida ⟶ 129. rida:
* Selles elus teatakse haruharva, kas keegi kannab [[mask]]i või on selle eest võtnud. Ja millal kanname ise maski ning millal mitte? Elu [[karneval]] on pöörane [[tants]]. Me [[naer]]ame ja nutame, loodame ja eksime, vihkame ja armastame selles kirevas ringmängus, aga kas me tunneme ennast ja teisi? Maske on nii palju, kes suudaks nende rägastikus teed leida?
** [[Manfred Kyber]]
| |||