Kristjan Jaak Peterson: erinevus redaktsioonide vahel

* Tema pronkskuju asub Toomel ja selle jalamile on pronkstähtedega kirjutatud üks tema tuntumaid värsse, mis küsib, "kas siis selle maa keel laulo tules ei voi taevani tõustes ülles iggavust ommale otsida". Sealjuures on selle Eesti ainsa klassitsistliku poeedi värsse tsiteeritud ebakorrektselt, neile on lisatud üks silp, mis värsi lonkama paneb. Klassitsisti puhul on see minu meelest ränk solvang. Igavust asemel on nimelt kirjutatud "[[igavik]]ku". "Igavus" on moodsas eesti keeles ''ennui'', "igavik" aga ''éternité''. Petersoni ajal, XIX sajandi alguskümnenditel, ei tehtud veel nii peent vahet. Igavus oli igavus - tulles tüvest "iga" (vanus, kestus, aeg): ''âge'', nagu seda tarvitatakse näiteks [[Baudelaire]]'i luuletuses "Majakad", kus too "tuline nuukse" veereb ajast aega või east ikka - ''roule d'âge en âge'' -, peatudes viimaks alles Issanda igaviku ehk igavuse kaldal. (lk 137)

** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA, 2002, lk 137