Redaktsioon: 24. juuni 2021, kell 22:13 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tegemist oli mugava tviidülikonnaga, mille värv ja muster olid pisut silmatorkavamad kui Wimsey endale harilikult lubas. Kuigi seda sobis ka linnas kanda, õhkus...'		Redaktsioon: 18. oktoober 2022, kell 14:44 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust →‎Proosa Uuem muudatus →
1. rida: ==Proosa== * Tegemist oli mugava tviidülikonnaga, mille värv ja muster olid pisut silmatorkavamad kui Wimsey endale harilikult lubas. Kuigi seda sobis ka linnas kanda, õhkus sellest siiski kerget mägede ja mere meeleolu.▼ * Sõbralikkust on võimalik osta. :"Ma tahan jätta küll sundimatu, kuid mitte mingil juhul pealetükkiva mulje," jätkas ta. "Ma ei saa sinna midagi parata, aga ma mõtlen siiski, kas poleks nõrk tume[[punane]] [[triip]] olnud ikkagi parem, kui see silmapaistmatu [[roheline]]."▼ ** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007, lk 36 :Paistis, et soovitus ajas Bunteri segadusse. Saabus vaikus, mille kestel Bunter toda nõrka tumepunast triipu endale ette kujutas. Kuid lõpuks näis, et tema mõtetes võbisevad kaalukausid jäid kindlalt paigale.▼ :"Ei, milord," lausus ta otsustavalt. "Minu meelest ei oleks tumepunane parem. Huvitav — seda küll, aga hoopiski mitte nii sõbralik, kui ma nõnda väljenduda tohin." (lk 26)▼ * [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013▼ * See võis olla ülim [[tarkus]] või lihtsaim naiivsus, kuid kes mõistab niimoodi [[hetk\|silmapilgule]] elada, kes elab niivõrd praeguses ja oskab nii sõbralik-hoolitsevalt hinnata iga väikest [[lill]]e tee ääres, iga väikest mängulist silmapilguväärtust, selle peale elu [[hambad\|hammas]] ei hakka. ** [[Hermann Hesse]], "Stepihunt". Tõlkinud Mati Sirkel. [[LR]] 49-52 1973, lk 89-90 ▲* Tegemist oli mugava [[ülikond\|tviidülikonnaga]], mille värv ja [[muster]] olid pisut silmatorkavamad kui Wimsey endale harilikult lubas. Kuigi seda sobis ka ~~linnas~~[[linn]]as kanda, õhkus sellest siiski kerget [[mägi\|mägede]] ja [[meri\|mere]] meeleolu. ▲:"Ma tahan jätta küll [[sundimatus\|sundimatu]], kuid mitte mingil juhul [[pealetükkivus\|pealetükkiva]] mulje," jätkas ta. "Ma ei saa sinna midagi parata, aga ma mõtlen siiski, kas poleks nõrk tume[[punane]] [[triip]] olnud ikkagi parem, kui see silmapaistmatu [[roheline]]." ▲:Paistis, et soovitus ajas Bunteri ~~segadusse~~[[segadus]]se. Saabus [[vaikus]], mille kestel Bunter toda nõrka tumepunast triipu endale ette kujutas. Kuid lõpuks näis, et tema mõtetes võbisevad kaalukausid jäid kindlalt paigale. ▲:"Ei, milord," lausus ta otsustavalt. "Minu meelest ei oleks tumepunane parem. Huvitav — seda küll, aga hoopiski mitte nii sõbralik, kui ma nõnda väljenduda tohin." ~~(lk 26)~~ ▲* [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013, lk 26 * Kui raske, kui sul on sõbrad, kes ei ole õieti sõbrad, aga sa ka ei vabane [[sõprus]]est. Peab olema sõbralik kõigi inimeste vastu, sest neist kõigist on nii hirmus kahju. Muutuda loomaks. Kui kohutav! Saada inimeseks. Kui raske! Saada inimlikuks inimeseks! Kui üksildane! Kui püüan vastu hakkamata pahasoovlikkust välja kannatada, väsin ära. Hakkan jälle unistama südamesõprusest, mida ma ei saa enam iial. Üks aare jääb: kannatus. ** Aino Suits. "Päevaraamat 1901-1964", 22. oktoobril 1961. Tõlkinud [[Piret Saluri]], Varrak, 2014 [[Kategooria:Psühholoogia]]

Sõbralikkus: erinevus redaktsioonide vahel