Sõber: erinevus redaktsioonide vahel

* Mis sõbrad koos meiega ja meie heaks teevad, on samuti läbielatu, sest see tugevdab ja edendab meie isiksust[[isiksus]]t. Mis [[vaenlased]] meie vastu ette võtavad, seda ei ela me läbi, me vaid [[kogemus|kogeme]] seda, lükkame selle tagasi ja kaitseme end selle vastu nagu külma[[külm]]a, tormi[[torm]]i, vihma[[vihm]]a, [[rahe]] või muu välise kurjuse[[kurjus]]e vastu, mis ei tule ootamatult.

* "Tréville, öelge talle [de la Trémouille'le], et kui tema tahab olla teie sõber, siis mina tahan olla tema sõber. Kuid ta on jätnud minu hooletusse. Juba [[kolm]] aastat pole ma teda näinud ja näha saan ma teda ainult siis, kui lasen teda kutsuda. Öelge talle kõike seda minu poolt, sest need on asjad, mida üks [[kuningas]] ei saa ise ütelda."

* Tõeline sõber aitab meie [[õnn]]ele rohkem kaasa kui tuhat [[vaenlane|vaenlast]] meie ebaõnnele.

* Siiski tundis ta end [[üksildus|üksildasena]]. Hoopis teistmoodi kui Pariisis[[Pariis]]is — seal oli ta olnud üksi, aga mitte üksildane. Ta oli arvanud, et leiab palju uusi lustakaid sõpru, kelle seltsis alustada uut elu uute seisukohtade, normide ja harjumustega[[harjumus]]tega, mis on kõigist senistest palju paremad ja õilsamad. Nüüd tõdes Tom, et seda ei juhtu iial. Ta peab alati inimestest eemale hoidma. Võib-olla suudab ta omaks võtta uued normid ja harjumused, aga sõpru ta ei leia, kui ei sõida just Istanbuli[[Istanbul]]i või Tseilonile[[Tseilon]]ile. Aga mis sõpru sealt leiaks? Tom oli üksildane ja mängis üksildast mängu. Sõbrad on teadagi ohtlikumad kui vaenlased. Kui ta jääbki ihuüksi, siis seda parem: pole vähemalt vahelejäämist karta. See oli üksilduse[[üksildus]]e helge külg, ning sellele mõeldes läks Tomi meel rõõmsamaks.

* [[Armastus]] —— see on [[proovilepanek]], pidev [[torkimine]] imepisikese terava [[nõel]]aga, lakkamatu mäng silmanärvidel, mida kraabivad nähtamatud [[küüned]]. Te süüdistate oma armastatu sõpru ja väidate, et nad ihkavad tema surma[[surm]]a, sellal kui teie olete tema ainus sõber. Ja ometi olete tegelikult ainuke inimene, kes tõesti ta surma ihkab; teised tahavad temalt vaid [[raha]] laenata. (lk 21)

:Ja nad vaatasidki. Kõik neljakesi vaatasid Serenat, kes ikka veel õnnelikult Nate'iga lobises. Chuck nägi [[tüdruk]]ut, kellega ta oli tahtnud magada sellest ajast saadik, kui tal tuli tahtmine tüdrukutega magada - vahest esimesest klassist peale? Kati nägi tüdrukut, keda ta oli järele aimanud alates ajast, kui ta hakkas endale ise riideid ostma - kolmandast klassist? Isabel nägi tüd<!--//-->rukut, kes sai endale päris sulgedest[[sulg]]edest tiibadega[[tiib]]adega [[ingel|ingli]] rolli kiriku[[kirik]]u jõulunäidendis, samal ajal kui tema pidi olema alamat sorti [[karjane]] ja kandma jämedast kotiriidest kaltse. Jälle kolmas klass. Nii Kati kui ka Isabel nägid tüdrukut, kes paratamatult varastab nendelt Blairi ja jätab nad omavahele, mis oli nii igav, et nad ei tahtnud sellest mõeldagi. Ja Blair nägi Serenat, oma parimat sõpra, tüdrukut, keda ta alati armastab ja vihkab. Tüdrukut, kelle mõõtu ta kunagi välja ei anna ja keda ta nii innukalt oli proovinud asendada. Tüdrukut, kelle kõik võiksid ära unustada.