Kirg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Kirg, Oskar Kallis, EKM j 24356 M 5524.jpg|thumb|
==Proosa==
10. rida:
* Armastus on kokkuvõte kõikidest kirgedest korraga. (lk 20)
* "Kirg tähendab elada [[elu]] pärast. Aga teada on, et teie elate elamuse pärast. Kirg on eneseunustus. Teile aga on eneserikastamine tähtis."▼
* Kirg paneb meid tegutsema paremini ja halvemini, kui mõistus seda teeks. (lk 24)
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 36/2004
* Kui inimesed oleksid ilma kirgedeta, kaoks ilmast kindlasti palju kurjust, ent ka väga palju sellest, mis praegu väga hea välja näeb. (lk 24)
* Kas ma siis ei teadnud seda oma kaunitest elukogemustest – kui kirkaks, kui juhmiks teeb kirg! Kui palju tsiviilaega kulub [[seks]]i meenutamisele. [---] Ega midagi haaravamat elus ei ole ka, miski pole nii ''dolce'' kui need juhmistavad mõtted. [[Ekstaas]] ja meenutus, ja ekstaas. Elektriimpulsid ja kehavedelikud. Midagi nii liigutavat annab välja mõelda. Ja kas ekstaas, tippelamus mitte ei käigi selline. Endast väljas olek. Eristused kaovad, tipus, kõige õrnemas kohas, [[paradiis]]is ongi ainult veel nüri nüri nüri ere [[valgus]] lained eredus. Imeline, juhmistavalt kirgas valgus [[Dante Alighieri|Beatrice]] silmadest!▼
* Suurem osa kirgi kardab päevavalgust ning on üsna ohtlikud, ent kohutavalt laastavad on need, mis sünnivad pimeduses ning saavad toitu päikesevalgusest: kuulsuseiha ja valitsemisjanu. (lk 76)
** [[Maarja Kangro]], [https://kultuur.err.ee/946530/maarja-kangro-lati-lipp "Läti Lipp"] ERR, 28.05.2019▼
** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 2005, nr 13-14
* Kõik kired avaldavad [[näoilme]]le vastavat mõju; sagedasti esinedes märgistavad nad selle sama lahutamatute joontega nagu need, mis tulevad vanusest, kuid paistavad veelgi vähem võluvad. Järelikult on [[ilu]]le väga tähtis need korralikult ''vaos'' hoida. Loodus on korraldanud nii, et kired on meie mõistuses vaid põgusalt ning toimivad looduslike ergutajatena, kiirendades [[vereringe|vere ringlemist]] ja suurendades eluenergiaid. Seetõttu mõjuvad need mõistuse poolt talitsetute ja allutatutena nii ilule kui ka [[tervis]]ele palju soodsamalt kui muidu. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule")▼
* Kirg on hõrk ja eriline [[taim]], tal peab laskma õitseda. Kui tärkab, tuleb teda kasta, mitte mökutama jääda.▼
** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846
** Maarja Kangro, [https://lood.delfi.ee/eestinaine/ajakirjalood/maarja-kangro-olen-oma-kallimad-ise-valja-valinud-ega-kahetse-uhtki-suhet?id=90633103 Maarja Kangro: olen oma kallimad ise välja valinud ega kahetse ühtki suhet]. Eesti Naine, august 2020▼
* Lemmikharrastused kaitsevad kirgede eest; ühest lemmikharrastusest saab kirg. (lk 23)
* Nii et alati ei tarvitse see olla [[nälg]], mis [[ilves]]e [[jaht|jahile]] ajab, see võib olla vastupandamatu jahikirg. Kassis, olgu ta suur või väike, metsik või kodune, elab kirglik [[jahimees]]. Murda on ilvese olemus. (lk 14)▼
* Ükski koolnu ei ole paremini maetud kui kustunud kirg. (lk 41)
** [[Fred Jüssi]], "Rebasetund", 1981▼
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007
▲* "Kirg tähendab elada [[elu]] pärast. Aga teada on, et teie elate elamuse pärast. Kirg on eneseunustus. Teile aga on eneserikastamine tähtis."
▲* Kõik kired avaldavad [[näoilme]]le vastavat mõju; sagedasti esinedes märgistavad nad selle sama lahutamatute joontega nagu need, mis tulevad vanusest, kuid paistavad veelgi vähem võluvad. Järelikult on [[ilu]]le väga tähtis need korralikult ''vaos'' hoida. Loodus on korraldanud nii, et kired on meie mõistuses vaid põgusalt ning toimivad looduslike ergutajatena, kiirendades [[vereringe|vere ringlemist]] ja suurendades eluenergiaid. Seetõttu mõjuvad need mõistuse poolt talitsetute ja allutatutena nii ilule kui ka [[tervis]]ele palju soodsamalt kui muidu. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule")
** [[
* Naine veedab väga palju aega [[peegel|peegli]] ees ning kusagil oma kõige tõelisema [[mina]] sügavuses kujutleb ta end alati tolle peeglinaisena. Samal ajal aga liigub tema [[keha]] ringi reaalses maailmas. Peeglimina armastavad mõned mehed, ja tema armastab neid; teine mina tegeleb toidujäätmete kraapimisega taldrikutelt ja pesukuivati tühjendamisega tohututest keerdunud kuumade linade, rätikute, aluspesu ja sokkide hunnikutest. Peeglimina armastab väsimatult, armastab kirglikult ja ägedalt, pisarateni. Teine mina paneb plekilised linad masinasse ning keerab nuppu. (lk 23)▼
* Minu isa ütleb ikka, et ma ei suuda piiri pidada. Kui jooksen, siis [[maraton]]i. Kui turnin mägedes, siis ainult kõrgetes tippudes. Ma olen ise pidanud seda kirglikkuseks. Kui teha - teha hästi, sest kirkad toonid loovad põnevama maailma. Aga see ei tähenda, et ma ei kahetseks, et kohe esimesel matkapäeval olen asunud piire kompama. Sellel on oma varjukülg, mõtlen hämarduvale põllule pilku suunates ja pea kohale kerkivaid murepilvi tunnetades. (lk 19)▼
** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26▼
* Joon kirjutamise kõrvale [[kohv]]i ja rohkelt vett, et [[vedelikupuudus]]e käes vaevlevat keha eilsest patust turgutada. [[Hispaania]] ja [[vein]] käivad kokku, aga otsustan, et kirglikkusega tuleb tagasi tõmmata. Muidu on see hävitav [[sõltuvus]], mitte kirglikkus. (lk 176)▼
** [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020▼
* [[Hõõgumine|Hõõgun]] üleni. Minu keha hõõgub üleni. Tunnen armukese [[sperma]] liikumist oma niuetes, seda kuumusesööstu, mis sunnib mind alati peatuma, vaatama üksisilmi taevasse või seinale, millelegi tühjale, mis peegeldaks minu enda mõistuse tühjust. Oimetuna tajun oma kire järeltuksest tuima keha raskust. Kuidas võisin loota kestva hingerahu saabumist, kujuks muutumist? Pole mingit lootust. Tukslemine niuetes pole veel lahustunud minu südametuksetes. Naine ei unusta nii kiiresti. (lk 47)▼
**
* Mis saladuslik, saatuslik, vastupandamatu jõud sundis inimesi üksteisega rääkima? Pauline tajus, et ta tõmbas mingil kummalisel moel ligi mõningaid mehi ja väheseid naisi. Ta ei olnud neid kunagi julgustanud. Leebelt, kuid peatumatult eemaldus ta inimestest, lükkas tagasi sõprusepakkumised, talle täiesti võõraste meeste kire, õhina ja imetluse. Üldiselt polnud tal nende inimeste vastu midagi, ta lihtsalt ei tahtnud nendega lähedalt suhelda. (lk 58)▼
**
▲* Nii et alati ei tarvitse see olla [[nälg]], mis [[ilves]]e [[jaht|jahile]] ajab, see võib olla vastupandamatu jahikirg. Kassis, olgu ta suur või väike, metsik või kodune, elab kirglik [[jahimees]]. Murda on ilvese olemus.
▲** [[Fred Jüssi]], "Rebasetund", 1981, lk 14
40. rida ⟶ 52. rida:
* Moonika oli olnud väga pettunud ja Ivarilt aru pärinud. Ivari oli öelnud, et neid ühendas ainult kirg, ei muud, nüüd on see läbi, sest armastust ei olnud.
:"Jah, armastust ei olnud," tõdes nüüd ka Moonika. "Oli vaid meeletu kirg, nagu mängiks pioneeride luuremängu või peitust, ja ainus soov oli mitte vahele jääda."
* [[Helju Pets]], "Klassikokkutulek Kassaris", 2014, lk 35
▲* Kas ma siis ei teadnud seda oma kaunitest elukogemustest – kui kirkaks, kui juhmiks teeb kirg! Kui palju tsiviilaega kulub [[seks]]i meenutamisele. [---] Ega midagi haaravamat elus ei ole ka, miski pole nii ''dolce'' kui need juhmistavad mõtted. [[Ekstaas]] ja meenutus, ja ekstaas. Elektriimpulsid ja kehavedelikud. Midagi nii liigutavat annab välja mõelda. Ja kas ekstaas, tippelamus mitte ei käigi selline. Endast väljas olek. Eristused kaovad, tipus, kõige õrnemas kohas, [[paradiis]]is ongi ainult veel nüri nüri nüri ere [[valgus]] lained eredus. Imeline, juhmistavalt kirgas valgus [[Dante Alighieri|Beatrice]] silmadest!
▲* Naine veedab väga palju aega [[peegel|peegli]] ees ning kusagil oma kõige tõelisema [[mina]] sügavuses kujutleb ta end alati tolle peeglinaisena. Samal ajal aga liigub tema [[keha]] ringi reaalses maailmas. Peeglimina armastavad mõned mehed, ja tema armastab neid; teine mina tegeleb toidujäätmete kraapimisega taldrikutelt ja pesukuivati tühjendamisega tohututest keerdunud kuumade linade, rätikute, aluspesu ja sokkide hunnikutest. Peeglimina armastab väsimatult, armastab kirglikult ja ägedalt, pisarateni. Teine mina paneb plekilised linad masinasse ning keerab nuppu. (lk 23)
▲** [[Maarja Kangro]], [https://kultuur.err.ee/946530/maarja-kangro-lati-lipp "Läti Lipp"] ERR, 28.05.2019
▲** [[Joyce Carol Oates]], "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 9-26
▲* Kirg on hõrk ja eriline [[taim]], tal peab laskma õitseda. Kui tärkab, tuleb teda kasta, mitte mökutama jääda.
▲** Maarja Kangro, [https://lood.delfi.ee/eestinaine/ajakirjalood/maarja-kangro-olen-oma-kallimad-ise-valja-valinud-ega-kahetse-uhtki-suhet?id=90633103 Maarja Kangro: olen oma kallimad ise välja valinud ega kahetse ühtki suhet]. Eesti Naine, august 2020
▲* [[Hõõgumine|Hõõgun]] üleni. Minu keha hõõgub üleni. Tunnen armukese [[sperma]] liikumist oma niuetes, seda kuumusesööstu, mis sunnib mind alati peatuma, vaatama üksisilmi taevasse või seinale, millelegi tühjale, mis peegeldaks minu enda mõistuse tühjust. Oimetuna tajun oma kire järeltuksest tuima keha raskust. Kuidas võisin loota kestva hingerahu saabumist, kujuks muutumist? Pole mingit lootust. Tukslemine niuetes pole veel lahustunud minu südametuksetes. Naine ei unusta nii kiiresti. (lk 47)
▲* Minu isa ütleb ikka, et ma ei suuda piiri pidada. Kui jooksen, siis [[maraton]]i. Kui turnin mägedes, siis ainult kõrgetes tippudes. Ma olen ise pidanud seda kirglikkuseks. Kui teha - teha hästi, sest kirkad toonid loovad põnevama maailma. Aga see ei tähenda, et ma ei kahetseks, et kohe esimesel matkapäeval olen asunud piire kompama. Sellel on oma varjukülg, mõtlen hämarduvale põllule pilku suunates ja pea kohale kerkivaid murepilvi tunnetades. (lk 19)
▲** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49
▲* Joon kirjutamise kõrvale [[kohv]]i ja rohkelt vett, et [[vedelikupuudus]]e käes vaevlevat keha eilsest patust turgutada. [[Hispaania]] ja [[vein]] käivad kokku, aga otsustan, et kirglikkusega tuleb tagasi tõmmata. Muidu on see hävitav [[sõltuvus]], mitte kirglikkus. (lk 176)
▲** [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020
▲* Mis saladuslik, saatuslik, vastupandamatu jõud sundis inimesi üksteisega rääkima? Pauline tajus, et ta tõmbas mingil kummalisel moel ligi mõningaid mehi ja väheseid naisi. Ta ei olnud neid kunagi julgustanud. Leebelt, kuid peatumatult eemaldus ta inimestest, lükkas tagasi sõprusepakkumised, talle täiesti võõraste meeste kire, õhina ja imetluse. Üldiselt polnud tal nende inimeste vastu midagi, ta lihtsalt ei tahtnud nendega lähedalt suhelda. (lk 58)
▲** [[Joyce Carol Oates]], "Kehad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 50-71
==Allikata==
| |||