Puhtus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
46. rida:
* [[Mõtisklus]] [[mustus]]est hõlmab mõtisklust [[kord|korra]] ja [[korratus]]e, [[olemine|olemise]] ja [[mitteolemine|mitteolemise]], [[vorm]]i ja [[vormitus]]e, [[elu]] ja [[surm]]a suhetest. Kõikjal, kus kujutelmad mustusest on hästi struktureeritud, paljastab nende [[analüüs]] manipuleerimise nende sügavate teemadega. See on põhjus, miks puhtusereeglite [[mõistmine]] on hea lähtepunkt [[võrdlev usuteadus|võrdlevale usuteadusele]]. (lk 46)▼
* Kõik on inimese kätes. Sellepärast tuleb [[käsi]] tihti pesta.▼
* Niisiis ei ole mustus kunagi [[ainukordsus|ainukordne]], isoleeritud [[sündmus]]. Seal, kus on mustust, on [[süsteem]]. Mustus on [[mateeria]] süstemaatilise korrastamise ja [[Klassifitseerimine|klassifitseerimise]] kõrvalsaadus, kuivõrd korrastamises sisaldub kohatute elementide kõrvaleheitmine. Niisugune arusaam mustusest viib meid otsemal teed sümboolse valda ja tõotab seost selgemalt sümboolsete puhtusesüsteemidega. (lk 90)▼
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48▼
* Puhtus on muutuse, mitmetähenduslikkuse ja [[kompromiss]]i [[vaenlane]]. (lk 277)▼
* Iga kord, kui meie elule surutakse peale range puhtusemudel, tekitab see ülimat [[ebamugavus]]t või viib hoolsa järgimise korral [[vasturääkivus]]eni, eiramise korral aga [[silmakirjalikkus]]eni. See ei kõrvalda seda, mida eitatakse. Ülejäänud elu, mis aktsepteeritud [[kategooria]]tesse puhtalt ei mahu, on endiselt olemas ja nõuab tähelepanu. (lk 280)▼
** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015▼
▲* Kõik on inimese kätes. Sellepärast tuleb [[käsi]] tihti pesta.
* Kui sa pole puhas, siis see lihtsalt segab. Kiskja potentsiaalne "hamburger" kaevab ennast selle ajaga [[maapind|maasse]], kui jahipidaja ennast vahepeal kratsib. Eks iga "pitsa" hakkab [[loodus]]es ju vihaselt vastu ja kõik, mis edukat [[jaht]]i segab, võibki saada saatuslikuks.▼
▲** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]].
* Enese puhastamine on huvitav valdkond. Meil, kõrgematel pärisahvilistel, on suhteliselt pikad ja enam-vähem sirged rangluud ja inimesel on pärisahviliste hulgas üldse kõige pikem [[kael]]. Ja ikkagi, isegi meie ei saa ennast abaluude vahelt puhtaks lakkuda. Aga seda on ju vaja, sest puhas olla on eluliselt oluline. Nii et [[sõber|sõbra]] käsi on abiks. See ongi seltskondlik ''grooming'' ehk hooldamine.▼
** [[Aleksei Turovski]], intervjuu: [https://epl.delfi.ee/tervis/aleksei-turovski-kui-tahad-olla-terve-opi-loomadelt?id=77599348 "Aleksei Turovski: kui tahad olla terve, õpi loomadelt!"], Eesti Päevaleht, 26. märts 2017▼
* [[Tädi]] Salme oli isegi nii puhas, et pühkis põrandakaltsuga [[koer]]a jalad puhtaks, kui Saku aiast tuppa tuli. Iga jalg eraldi. Kuidas oleks tädi Salme siis saatnud oma lapsi räpasesse majapidamisse! Või siiski? Tädi Salme andis [[lihavõttepühad]]e ajal Sakule süüa [[supitaldrik]]ust, mida [[ema]] väga pahaks pani. Sama [[taldrik]], kust meie sõime, ütles ta hiljem kodus. Ema ise ei sallinud koeri. Tema suguseltsis olid kõik koeravihkajad. (lk 7-8)▼
** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007▼
* Te arvatavasti tunnete mõnda niisugust ema, kes hakkab oma poja kallal [[tänitamine|tänitama]] kohe, kui näeb tema särgi peal suhteliselt tagasihoidliku välimusega poriplekke või püksitagumikul tühist rebendit. Ta ütleb oma pojale tavaliselt midagi sellist: "Kas ma ei teinud sulle eile järjekordselt selgeks, et kooliriietega ei ronita puu otsa ega plärtsutata poriloikudes?!" Tõsi küll, neil võib mõne koha pealt õiguski olla.▼
:Ent Katariina Seebimull erines tavalistest emadest selle poolest, et ta hakkas poja peale [[karjumine|karjuma]] juba enne, kui midagi paha oli üldse juhtunud.▼
:"Kui sa pritsid täna oma koolisärgi peale kas või ühe tilga kakaod, hakkad [[pudipõll]]e kandma!" karjus ema Samuelile igaks juhuks juba hommikusöögilauas. "Ma eeldan, et täna koolist tulles on su riided, juuksed ja koolikott sama puhtad kui su õel!" (lk 9)▼
* [[Kristiina Kass]], "Samueli võlupadi", 2006▼
* [[President|Presidendiks]] oli sel õnnistatud ajal [[Konstantin Päts]]. Ta oli tõeline rahvamees ning tema [[kodu]] oli igale eestlasele alati avatud. Ka mina käisin seal sageli. Inimesi oli Pätsi juures iga kord murdu. Aeti juttu, mängiti [[koroona]]t ja [[piljard]]it. Noored armunud korraldasid Pätsi pool salaja kohtumisi, värsked [[abielupaar]]id [[mesinädalad|mesinädalaid]]. Iga inimese jaoks jätkus Pätsil häid sõnu, lahkeid pilke ning [[ahjupraad]]i. Ise käis ta rahva hulgas tillukese [[lapp|lapiga]] ringi, pühkis siit, kohendas sealt. Pätsi [[korter]] oli alati piinlikult puhas. (lk 8)▼
** [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008▼
80. rida ⟶ 68. rida:
* Tseilonlased peavad väga lugu puhtusest. Igapäevane [[suplus]] on neile lausa vajadus. Ja et [[häbelikkus]] vastassoo vastu on neile juba maast-madalast sisse kasvatatud, siis käivad mehed ja naised suplemas eri aegadel. Ennelõuna on naiste päralt. Pesupesemisele järgneb ihupuhtuse eest hoolitsemine. Kui nad puhtakspestud ja loputatud sarid, kleidid ja rätikud liivale kuivama on laotanud, seebitavad nad käed ja õlad sisse, sukelduvad vee alla, pühivad vahu näolt maha ja sulistavad kätega vees nagu lapsed. Ainsa liigutusega vallandavad naised oma ilusad mustad juuksed ja valavad plekknõuga vett pähe. See pikk kähar, kuni õlgadeni ulatuv loomulik ehe kaunistab iga suplevat naist. Mõned tseilonlannad on nii vaesed, et neil on vaid üksainus [[sari]]. Nende õnneks pole saarel kunagi talve ja isegi halbu ilmu tuleb harva ette. Suplemisel ei võta nad sari seljast, ja juba veerand tunni pärast on see läbimärg, ümber saleda keha liibunud rõivas kuuma päikese käes ära kuivanud.
▲* [[Mõtisklus]] [[mustus]]est hõlmab mõtisklust [[kord|korra]] ja [[korratus]]e, [[olemine|olemise]] ja [[mitteolemine|mitteolemise]], [[vorm]]i ja [[vormitus]]e, [[elu]] ja [[surm]]a suhetest. Kõikjal, kus kujutelmad mustusest on hästi struktureeritud, paljastab nende [[analüüs]] manipuleerimise nende sügavate teemadega. See on põhjus, miks puhtusereeglite [[mõistmine]] on hea lähtepunkt [[võrdlev usuteadus|võrdlevale usuteadusele]]. (lk 46)
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 83▼
▲* Niisiis ei ole mustus kunagi [[ainukordsus|ainukordne]], isoleeritud [[sündmus]]. Seal, kus on mustust, on [[süsteem]]. Mustus on [[mateeria]] süstemaatilise korrastamise ja [[Klassifitseerimine|klassifitseerimise]] kõrvalsaadus, kuivõrd korrastamises sisaldub kohatute elementide kõrvaleheitmine. Niisugune arusaam mustusest viib meid otsemal teed sümboolse valda ja tõotab seost selgemalt sümboolsete puhtusesüsteemidega. (lk 90)
▲* Puhtus on muutuse, mitmetähenduslikkuse ja [[kompromiss]]i [[vaenlane]]. (lk 277)
▲* Iga kord, kui meie elule surutakse peale range puhtusemudel, tekitab see ülimat [[ebamugavus]]t või viib hoolsa järgimise korral [[vasturääkivus]]eni, eiramise korral aga [[silmakirjalikkus]]eni. See ei kõrvalda seda, mida eitatakse. Ülejäänud elu, mis aktsepteeritud [[kategooria]]tesse puhtalt ei mahu, on endiselt olemas ja nõuab tähelepanu. (lk 280)
▲** [[Mary Douglas]], "Puhtus ja oht", tlk [[Triinu Pakk]], 2015
▲* [[President|Presidendiks]] oli sel õnnistatud ajal [[Konstantin Päts]]. Ta oli tõeline rahvamees ning tema [[kodu]] oli igale eestlasele alati avatud. Ka mina käisin seal sageli. Inimesi oli Pätsi juures iga kord murdu. Aeti juttu, mängiti [[koroona]]t ja [[piljard]]it. Noored armunud korraldasid Pätsi pool salaja kohtumisi, värsked [[abielupaar]]id [[mesinädalad|mesinädalaid]]. Iga inimese jaoks jätkus Pätsil häid sõnu, lahkeid pilke ning [[ahjupraad]]i. Ise käis ta rahva hulgas tillukese [[lapp|lapiga]] ringi, pühkis siit, kohendas sealt. Pätsi [[korter]] oli alati piinlikult puhas.
▲* Tseilonlased peavad väga lugu puhtusest. Igapäevane [[suplus]] on neile lausa vajadus. Ja et [[häbelikkus]] vastassoo vastu on neile juba maast-madalast sisse kasvatatud, siis käivad mehed ja naised suplemas eri aegadel. Ennelõuna on naiste päralt. Pesupesemisele järgneb ihupuhtuse eest hoolitsemine. Kui nad puhtakspestud ja loputatud sarid, kleidid ja rätikud liivale kuivama on laotanud, seebitavad nad käed ja õlad sisse, sukelduvad vee alla, pühivad vahu näolt maha ja sulistavad kätega vees nagu lapsed. Ainsa liigutusega vallandavad naised oma ilusad mustad juuksed ja valavad plekknõuga vett pähe. See pikk kähar, kuni õlgadeni ulatuv loomulik ehe kaunistab iga suplevat naist. Mõned tseilonlannad on nii vaesed, et neil on vaid üksainus [[sari]]. Nende õnneks pole saarel kunagi talve ja isegi halbu ilmu tuleb harva ette. Suplemisel ei võta nad sari seljast, ja juba veerand tunni pärast on see läbimärg, ümber saleda keha liibunud rõivas kuuma päikese käes ära kuivanud. (lk 83)
▲** [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 8
▲** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973
▲* Te arvatavasti tunnete mõnda niisugust ema, kes hakkab oma poja kallal [[tänitamine|tänitama]] kohe, kui näeb tema särgi peal suhteliselt tagasihoidliku välimusega poriplekke või püksitagumikul tühist rebendit. Ta ütleb oma pojale tavaliselt midagi sellist: "Kas ma ei teinud sulle eile järjekordselt selgeks, et kooliriietega ei ronita puu otsa ega plärtsutata poriloikudes?!" Tõsi küll, neil võib mõne koha pealt õiguski olla.
▲:Ent Katariina Seebimull erines tavalistest emadest selle poolest, et ta hakkas poja peale [[karjumine|karjuma]] juba enne, kui midagi paha oli üldse juhtunud.
▲:"Kui sa pritsid täna oma koolisärgi peale kas või ühe tilga kakaod, hakkad [[pudipõll]]e kandma!" karjus ema Samuelile igaks juhuks juba hommikusöögilauas. "Ma eeldan, et täna koolist tulles on su riided, juuksed ja koolikott sama puhtad kui su õel!"
▲* [[Kristiina Kass]], "Samueli võlupadi", 2006, lk 9
▲* [[Tädi]] Salme oli isegi nii puhas, et pühkis põrandakaltsuga [[koer]]a jalad puhtaks, kui Saku aiast tuppa tuli. Iga jalg eraldi. Kuidas oleks tädi Salme siis saatnud oma lapsi räpasesse majapidamisse! Või siiski? Tädi Salme andis [[lihavõttepühad]]e ajal Sakule süüa [[supitaldrik]]ust, mida [[ema]] väga pahaks pani. Sama [[taldrik]], kust meie sõime, ütles ta hiljem kodus. Ema ise ei sallinud koeri. Tema suguseltsis olid kõik koeravihkajad.
▲** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007, lk 7-8
▲* Kui sa pole puhas, siis see lihtsalt segab. Kiskja potentsiaalne "hamburger" kaevab ennast selle ajaga [[maapind|maasse]], kui jahipidaja ennast vahepeal kratsib. Eks iga "pitsa" hakkab [[loodus]]es ju vihaselt vastu ja kõik, mis edukat [[jaht]]i segab, võibki saada saatuslikuks.
▲* Enese puhastamine on huvitav valdkond. Meil, kõrgematel pärisahvilistel, on suhteliselt pikad ja enam-vähem sirged rangluud ja inimesel on pärisahviliste hulgas üldse kõige pikem [[kael]]. Ja ikkagi, isegi meie ei saa ennast abaluude vahelt puhtaks lakkuda. Aga seda on ju vaja, sest puhas olla on eluliselt oluline. Nii et [[sõber|sõbra]] käsi on abiks. See ongi seltskondlik ''grooming'' ehk hooldamine.
▲** [[Aleksei Turovski]], intervjuu: [https://epl.delfi.ee/tervis/aleksei-turovski-kui-tahad-olla-terve-opi-loomadelt?id=77599348 "Aleksei Turovski: kui tahad olla terve, õpi loomadelt!"], Eesti Päevaleht, 26. märts 2017
| |||