Toimetaja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
==Proosa==
* [[Artikkel]] kõlas nii, nagu oleksid tšehhi [[sõdur]]id tulnud ja toimetaja pikali löönud ning teda siis [[jalg]]adega kõhtu peksnud, toimetaja aga [[valu]] pärast röökinud ja keegi selle röökimise [[stenograaf|stenografeerinud]].
** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975, lk 393▼
▲* [[Artikkel]] kõlas nii, nagu oleksid tšehhi [[sõdur]]id tulnud ja toimetaja pikali löönud ning teda siis [[jalg]]adega kõhtu peksnud, toimetaja aga [[valu]] pärast röökinud ja keegi selle röökimise [[stenograaf|stenografeerinud]]. (lk 393)
▲** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975
* Jah, eks muidugi tõlkija vastutab, aga tõlkijal endalgi on hea, kui on üks sõber kõrval. Sa ei pruugi alati näha, mis apsaka sa teinud oled. Selles mõttes on [[toimetaja]] ikka vajalik. Seda ei tohi aga küll olla, et toimetaja domineerima hakkab, sest tõepoolest, vastutab tõlkija. Toimetaja tõlkija tööd ära teha ei saa, aga ei tohi ka tema tööd ära rikkuda. Toimetaja peab olema väga delikaatne. Ta peab laskma tõlkijal olla nii tark, nagu ta on, või nii rumal, nagu ta on.
** [[Maret Käbin]], "Toimetaja ei saa tõlkija tööd ära teha ega ära rikkuda", intervjuu [[Krista Kaer]]ale. "Tõlkija hääl", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 76
* Üks lagunemise vorme on veel toimetamiskultuuri lagunemine, millest on räägitud rohkem kui küll. Ja kuigi sageli nimetatakse põhjuseks rahapuudust, on küsimus siiski hoiakus. On mingi tendents, et kui keelt ja kirjandust õpitakse lahus ja toimetaja ettevalmistuses puudub nii maailmakirjanduse kui filosoofia ajaloo lugemus, puudub mõtlemiskogemus kui selline, raskete tekstide kogemus, siis vahel isegi ei eeldata, et sõnadel on mõte – seda ei osata oletadagi. See on suurim probleem, et keelde suhtutakse kui mingisse foneemide kombinatoorikasse või mängu – mõtet ei eeldata, rääkimata püüdlusest jõuda välja keerulisema mõtlemise mõistmiseni.
** [[Marju Lepajõe]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/32064 "Õhtumaise filoloogia sünd"], ettekanne ajakirja Keel ja Kirjandus konverentsil „Filoloogia lagunemine” 19. II 2016 Tallinnas Eesti Keele Instituudis
* Mulle jäi sügavalt meelde kadunud [[Virve Krimm]]i ütlus: "Kes aga tahab eluaeg patune ja süüdi olla, see hakaku tõlkijaks." Selle lause sügav mõte on mulle aastatega väga arusaadavaks saanud, aga viimati, kui ma tsiteerisin seda ühe toimetaja juuresolekul, tegi ta kohe häält ja küsis: "Aga toimetajad!?"
** [[Mati Sirkel]], [https://leht.postimees.ee/6799904/mati-sirkel-minu-tegevuse-eesmark-on-vaikne-vastupanu Mati Sirkel: minu tegevuse eesmärk on vaikne vastupanu]. Postimees, 11. oktoober 2019
* Raadiosaates "Loetud ja kirjutatud" (5. IX) märgiti, et noored [[autor]]id küsivad mõnikord, kas kirjastus teeb nad [[kuulsus|kuulsaks]], kuigi neil ei ole veel ette näidata ühtki [[käsikiri|käsikirja]]. [---] Algajal autoril, kelle käekiri alles kujuneb, oleks mõistlik kontakti võtta mõne soliidse kirjastusega, kus töötavad kirjandusliku kõrvakuulmisega inimesed. Samuti võtaksin tõsisemalt Eesti kirjandusväljaannete tagasisidet. Facebooki-sõbrad ja [[ema]] ei pruugi olla parimad [[kriitik]]ud. Ammugi ei ole nad maailma parimad toimetajad. Just tähelepaneliku toimetaja kõrvalpilk, mitte kuulsus, peaks tegema [[raamat]]u avaldamise päris kirjastuses ahvatlevaks.
| |||