Inimkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
67. rida:
** [[E. O. Wilson]], [http://harvardmagazine.com/breaking-news/james-watson-edward-o-wilson-intellectual-entente "An Intellectual Entente"] Harvard Magazine, 10. september 2009.
* Teadvuse mõttes on inimkond juba üsna hästi integreeritud, meil on lihtsalt teiste inimeste teadvust vaja, see on inimesele kasulik. See, mis pühale üritusele põõna paneb, on primaadi psüühika. Teise inimese mõistus on meile kasulik, kuid hing mitte. Hing on väga imelik nähtus, see ei ole osa kollektiivteadvusest. Hing on nagu külakurnaja. Aafrika ei nälgi sugugi seetõttu, nagu me ei teaks, mis seal toimub. Ta nälgib seetõttu, et inimene on evolutsioonis loodud aitama iseennast ja enda hõimuliikmeid, kuid mitte naaberhõimu. Maailm on üles ehitatud sugukondliku loogika, mitte inimkonna-loogika järgi. Ja siin aimubki enamiku suurte probleemide juur. Hõim hoolitseb nii hinge kui mõistuse eest, ebamäärane "inimkond" aga üksnes mõistuse eest. Siin kangastub painajalik vastuolu — mõistust mahub maailma piiramatu hulk, hingede hulk on aga piiratud. Hinge ülalpidamine on palju kulukam kui teadmiste säilitamine, see raiskab ressurssi. Inimkonna seisukohast on hing probleem.
** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", 2015, lk 42
* Globaalseid [[konflikt]]e kipub põhjustama järjest rohkem [[loodus]]keskkonna, mitte [[usk]]ude erinevus. [[Looduslik valik|Loodusliku valiku]] surve inimkonnale kasvab.
**
| |||