Varemed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
40. rida:
* ... nagu mitut [[sõda|sõjas]] põrmuks pommitatud [[Saksamaa]] linna, kattis ka Dessaud igavene varemete [[tolm]], mis aastakümnete jooksul oli hõõrdunud ühtlaseks halliks [[jahu]]ks ja matnud enda alla ka osa väärikast [[ajalugu|ajaloost]]. Paremad kohad olid puruks pommitatud või lagunesid [[vaesus]]e käes. Üle kõige levis lootusetult reostatud Mulde ja Elbe [[jõgi|jõgedest]] kerkiv kemikaalide [[hais]], mis segunes Ida-Saksale iseloomuliku pruunsöe haisuga, mida seal kasutati peamise kütteainena. Jõgede äärde sattunule tundus, nagu oleks linn mingi hiiglaslik fotolabor, mis on paigutatud tohutute ilmuti ja kinniti vannide lähedusse.
** [[Maimu Berg]], "Moemaja". Petrone Print, 2012, lk 161
* Eestis on raske leida küla, mille serval või lähiümbruses poleks ahervaresid. Varemed on inimelu kontsentraat, kus ajaloo vääramatu jõud kohtub tarkovskiliku iluga. Siin avaneb täiuslikkuseni viidud mahajäetuse tunne, ilmub nähtavale ajaloo sõrm. Väga võimsalt mõjuvad vahel ka põlistalude metsistunud aiad. Neid kummalisi metsade rüppe vajunud paiku tuleks rohkem teadvustada ja hoida, need kuuluvad samuti eesti kultuuri ja ajalukku.
** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", 2015, lk 173
| |||