Kohanemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
8. rida:
* Inimese [[elulugu]] on eelkõige kohanemine nende mustrite ja standarditega, mida tema kogukonnas traditsiooniliselt edasi antakse. Tavad, mis teda sündides ümbritsevad, vormivad tema [[kogemus]]t ja [[käitumine|käitumist]] algusest peale. Rääkima hakates on ta juba oma [[kultuur]]i pisike esindaja ning kui ta suureks kasvab ja suudab oma kultuuri tegevustest osa võtta, on selle [[harjumus]]ed ühtlasi tema harjumused, selle uskumused tema uskumused ja selle jaoks võimatud asjad on ka tema jaoks võimatud. Ta jagab neid kõigi samasse rühma sündinud lastega ja ükski mõnesse maakera teisel poolel asuvasse rühma sündinud [[laps]] ei suuda kunagi omandada neist isegi tuhandikku.
** [[Ruth Benedict]], "Kultuurimustrid". Tõlkinud Tõnu Ülemaante, 2016, lk 26
* Kohanemine ellujäämismoodusena pole mingi poliitiline vorm, vaid loodusseadus.
13. rida ⟶ 14. rida:
* [[Eestlased]] ei ole oma uuemas ajaloos olnud sangarirahvas, vaid kohanejarahvas, muidu ei oleks ta alles jäänud. Ent kohaneminegi võib minna liiga kaugele, saada [[orjameelsus]]eks, ülepingutatud püüdeks uutele isandatele meeldida. Ülemäärane
** [[Jaan Kaplinski]], "Mida need juudid ometi tahavad?" Vikerkaar 8/9 2001, lk 219
29. rida ⟶ 30. rida:
* On asju, millega ei usu end kunagi harjuvat, aga paratamatult harjud. Sellest saaks [[aforism]]i, kui ma veel vaevuksin neid kirjutama. [[Vananemine]] on
** [[Johanna Venho]], "Esimene naine: romaan [[Sylvi Kekkonen|Sylvi Kekkosest]]", tlk [[Kai Aareleid]], 2021, lk 12
| |||