Kohanemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
==Proosa==
 
* Tuleb pidada üldiseks aksioomiks[[aksioom]]iks, et kui just mitte lühikeseks ajaks, ei lakka inimene kunagi, olgu vastupidise kohta kui tahes kindlaid tunnistusi, isekeskis ja seda ehk kõigi teiste eest varjateski uskumast, et tõesed on need asjad, millesse uskumine on vajalik tema hingerahu jaoks, teisisõnu selleks, et ta saaks elada. /---/ maailmas pole piisavalt võltsi ega absurdset asja, mida kõige mõistlikumad inimesed ei peaks tõeseks iga kord, kui nende vaim ei suuda kohaneda vastupidisega ega rahu leida.
** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[LR]] 3–4, 2008, lk 66
 
22. rida:
 
 
* Kõige loovam ja spontaanseni ühiskonnavorm oligi ilmselt korilus. [[Spontaansus]] nõuab suurt ajalist ja ruumilist ressurssi, kuid "vaba aega" ja "vaba ruumi" meil peaaegu enam polegi. Ja see varandus kahaneb tulevikus[[tulevik]]us veelgi. Eestis[[Eesti]]s on siiski veel küllalt palju spontaansusressurssi. Ajalist spontaansust küll üha vähem, kuid ruumilist natuke veel on. Me oleme loomupäraselt harjunud, et astume uksest[[uks]]est välja ja meie ümber on imeline pastoraalne [[tühjus]]. Me ei taha tegelikult kohaneda ühegi muu eluvormiga, mis ei paku priipärast ruumilist avarust.
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", 2013, lk 146