Aksioom: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Tuleb pidada üldiseks aksioomiks, et kui just mitte lühikeseks ajaks, ei lakka inimene kunagi, olgu vastupidise kohta kui tahes kindlaid tunnistusi, isekeskis ja seda ehk kõigi teiste eest varjateski uskumast, et tõesed on need asjad, millesse uskumine on vajalik tema hingerahu jaoks, teisisõnu selleks, et ta saaks elada. /---/ maailmas pole piisavalt võltsi ega absurdset asja, mida kõige mõistlikumad inimesed ei peaks tõeseks iga kord, kui nende vaim...'
 
1. rida:
 
==Proosa==
 
* Tuleb pidada üldiseks aksioomiks, et kui just mitte lühikeseks ajaks, ei lakka inimene kunagi, olgu vastupidise kohta kui tahes kindlaid tunnistusi, isekeskis ja seda ehk kõigi teiste eest varjateski uskumast, et tõesed on need asjad, millesse uskumine on vajalik tema hingerahu jaoks, teisisõnu selleks, et ta saaks elada. /---/ maailmas pole piisavalt võltsi ega absurdset asja, mida kõige mõistlikumad inimesed ei peaks tõeseks iga kord, kui nende vaim ei suuda kohaneda vastupidisega ega rahu leida. (lk 66)
** [[Giacomo Leopardi]], "Mõtted". Tõlkinud [[Maarja Kangro]]. [[Loomingu RaamatukoguLR]] 3–4, 2008, lk 66
 
 
* [Molotov:] "Idioot! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma [[sarv]]ed pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks [[kõrv]]ad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska! Küll! Enneaegne [[vasikas]], [[kärbes|kärbse]] aevastus peaajus… Kõik läbi? Tähendab — terve [[klass]] matemaatiline idioot! /---/ Kas saab [[muusika]]t [[tõestus|tõestada]]? Ei! Muusika on tõestamatu. Aga matemaatika? On tema tõestatav? On keegi tõestanud aksioome? Näete, ka matemaatika on tõestamatu. Teda võib ainult õppida, kui on peaaju. Mina kasvatan teile matemaatilise peaaju."
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXII "Tõde ja õigus"], II osa, 22. peatükk
 
 
* Paljud luuletused algavad sõnadega "Ma olen... " — ja siis järgnevad keerlevad-tormlevad sürrealistlikud [[portree]]d, kus assotsiatsioone loovad niihästi meloodilise [[eesti keel]]e rikkalikud assonantsid ja alliteratsioonid kui ka [[grammatika]]st võrsuvad trikid, samuti loomulikult [[Alliksaar]]e imetlusväärse [[fantaasia]] töö. Rääkides endast, räägib ta samal ajal kõiksusest, [[lõpmatus]]est ja [[igavik]]ust, igale [[fakt]]ile, võimalikkusele, olevusele annab ta loendamatuid tõlgendusi, iga [[idee]] ja [[aksioom]]i muudab ta [[paradoks]]iks.
** [[Maima Grīnberga]], Guntars Godinš, "Artur Alliksaar Daugava kaldalt vaadates", tlk Erika Krautmane, Akadeemia 8/1995, lk 1640
 
[[Kategooria:Filosoofia]]