Vallaslaps: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
 
1. rida:
 
==Proosa==
* [Lible:] Vaata, kui Visakule üteldakse: poiss, otsi oma isa üles, siis peab ta seda isa köstri lähedalt otsima. Saad aru? Eks mina ütelnud jälle ühekorra köstrist, et see asi selle Visakuga on nii ja naa, ja eks jutt läinud jälle välja, et mina olla köstri peale tühja juttu ajanud... ja seal ta’nd oligi. No nüüd köster ei salli mind enam silma otsas. Ei kannata siin ilmas ükski sunnik välja, kui talle pisut õigust üteldakse. Aga valeta, valeta, vaata, siis oled sa mees!
Saad aru? Eks mina ütelnud jälle ühekorra köstrist, et see asi selle Visakuga on nii ja naa, ja eks jutt läinud jälle välja, et mina olla köstri peale tühja juttu ajanud... ja seal ta’nd oligi. No nüüd köster ei salli mind enam silma otsas. Ei kannata siin ilmas ükski sunnik välja, kui talle pisut õigust üteldakse. Aga valeta, valeta, vaata, siis oled sa mees!
** [[Oskar Luts]], "Kevade", XII peatükk. Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 46-47
 
8. rida ⟶ 7. rida:
* Nende suguvõsas tuli vallaslapsi nagu konveierilt; tema ise, ema, vanaema. Just nagu oleks üks käsi — jumaluke, kui vanaaegselt ta mõtleb! — nad ära märkinud. Just nagu oleks löönud kuhu juhtub nende külge vallaslapse [[tempel|templi]], nagu tembeldatakse haiglas või asutustes pesu. Ent Maie ei olnud pesutükk. Või oli? Miks siis muidu pärast kahtkümmend kaht aastat kestnud [[abielu]] oli Iigo talle äkki võõras kapp, kus polnud tembeldatud [[pesu]] jaoks kohta. (lk 12-13)
** [[Heljo Mänd]], "Metsseanahk", 1993
 
 
* [[Romaan]]ižanri sünnist alates oli paarisaja aasta jooksul naistele suunatud briti ilukirjanduse keskseks teemaks noore aristokraatliku või keskklassi neiu astumine [[seltskond]]a, mis kulmineerub õnnelikku [[abielu]]sadamasse jõudmisega parima võimaliku kandidaadiga valida olnute seast. Teekond õnneni on täis ohtlikke karisid ja neiu peab valima targalt, sest [[valik]]ust oleneb, peale neiu isikliku intiimse [[õnn]]e, nii tema enda kui kogu [[perekond|perekonna]] sotsiaalne ja varanduslik heaolu. Edukas abielu, mis on olnud kuni võrdlemisi hiljutise ajani eelkõige äritehing kahe perekonna vahel, suurendas nii perekonna [[varandus]]t kui mõjukust. [[Pruut|Pruudi]] perekonna naisliikmetele — [[ema]]le ja veel vallalistele [[õde]]dele — oli see abielu turvatagatis eluraskuste vastu. Kui ema lesestus ja õed mehele ei saanud, jäi nende ülalpidamine [[poeg]]ade, aga nende puudumisel abielus [[tütar]]de kanda. Abieluturul läbikukkunute ja oma šansid juba abielu eel vallaslapse saamisega rikkunute osaks jäi [[põlgus]] ja [[vaesus]]es virelemine, juhul kui ise ei oldud küllalt rikas, et ise oma elu korraldada. (lk 531)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
 
 
27. rida ⟶ 22. rida:
* "Asjalood on järgmised. FitzChivalry avastas täna õhtul, et ta on juba surnud mees. Liiga paljud inimesed teavad, et ta on [[salamõrtsukas]]. Kui ta mu tapab, siis tapad sina tema. Kui ta mind ei tapa, siis kuidas saab ta minna koju oma kuninga ette? Isegi kui kuningas talle andestab, teab pool [[õukond]]a, et ta on salamõrtsukas. See muudab ta kasutuks. Kasutud sohilapsed on kuninglikule perekonnale vaid kohustuseks." Rurisk lõpetas oma [[loeng]]u klaasi põhjani kummutamisega. (lk 461)
** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000
 
 
 
* [[Romaan]]ižanri sünnist alates oli paarisaja aasta jooksul naistele suunatud briti ilukirjanduse keskseks teemaks noore aristokraatliku või keskklassi neiu astumine [[seltskond]]a, mis kulmineerub õnnelikku [[abielu]]sadamasse jõudmisega parima võimaliku kandidaadiga valida olnute seast. Teekond õnneni on täis ohtlikke karisid ja neiu peab valima targalt, sest [[valik]]ust oleneb, peale neiu isikliku intiimse [[õnn]]e, nii tema enda kui kogu [[perekond|perekonna]] sotsiaalne ja varanduslik heaolu. Edukas abielu, mis on olnud kuni võrdlemisi hiljutise ajani eelkõige äritehing kahe perekonna vahel, suurendas nii perekonna [[varandus]]t kui mõjukust. [[Pruut|Pruudi]] perekonna naisliikmetele — [[ema]]le ja veel vallalistele [[õde]]dele — oli see abielu turvatagatis eluraskuste vastu. Kui ema lesestus ja õed mehele ei saanud, jäi nende ülalpidamine [[poeg]]ade, aga nende puudumisel abielus [[tütar]]de kanda. Abieluturul läbikukkunute ja oma šansid juba abielu eel vallaslapse saamisega rikkunute osaks jäi [[põlgus]] ja [[vaesus]]es virelemine, juhul kui ise ei oldud küllalt rikas, et ise oma elu korraldada. (lk 531)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548