Tuberkuloos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
==Proosa==
* Kujutlused, mis seostuvad tuberkuloosi ja [[hullumeelsus]]ega, on paljus paralleelsed. Mõlema [[haigus]]e puhul on tegemist kinnise [[haigla]]ga. Kannatajad saadetakse "sanatooriumisse" (tavaline sõna tuberkuloosikliiniku tähistamiseks ning kõige tavalisem [[eufemism]] [[hullumaja]] kohta). Kord juba haiglasse panduna astub [[patsient]] erireeglite kahetisse maailma. Nagu tuberkuloos, nii on ka hullumeelsus omamoodi [[pagendus]].▼
** [[Susan Sontag]], "Haigus kui metafoor. Aids ja selle metafoorid", tlk Krista Kaer, Varrak, 2002, lk 37▼
* Selle tütarlapse [[ema]], Rõisle Leena, oli surnud [[kirik]]u juurest [[häbipost]]ist saadud tõppe. Oli olnud tubaseks [[teenija]]ks saksa soost kirikhärra perekonnas. "Minu proua oma," nimetas Leenat kirikhärra. Õpetajaproua oli lihav ja punetav, naisterahvas nagu lihamägi, nii rääkisid — muidugi sosinal — kihelkonna naised. Aga see oma oli kõrge kasvuga ja laia kondiga, väga tõsise silmavaatega inimene, kelle suust ei kuuldud kunagi ühtki ülearust sõna. Ta oli ka väga [[äkilisus|äkilise]] meelega ja võis nagu põlema karata. Oligi siis teine ühel [[jõulupüha]] varahommikul nii põlema karanud, et andnud õpetajaprouale oma kindla ning tugeva käega õige mitu [[kõrvakiil]]u. Ju oli temasse kõigi nende aastate jooksul kuuldud irisemiste pärast kuhjunud [[viha]] ja eks see ajanudki üle ääre. Mis hirmus ja ennekuulmata juhtumine, nagu nimetas seda hiljem Tallinnas ilmuv "Ristirahva Pühapäevaleht". Et õpetaja ja tema kannatada saanud proua olid kristliku meelega inimesed, ei nõudnud nad süüdlasele suuremat [[karistus]]t kui kiriku ees häbipostis seismist. Ägedaloomulistele maainimestele edaspidiseks [[hoiatus]]eks... Nii seisiski kõrge ja kondine tüdruk kiriku ees, seisis [[küünlakuu]] pakase käes palja peaga — katmata peaga kogu kihelkonna ees! Sealt ta endale hirmsa ja vaevava [[köha]] saigi. Mehele läks varsti, raius aina edasi seda köha, palged peas nagu roosililled. "Õitsev tiisik," ütlesid naised, kes rohkem teadsid. Raius aina köha, sünnitas tütarlapsukese ja siis raius köha tema maha, järsku kui viljakandva puu, otse jalalt.
** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986, lk 8-9
* Lähtusime [[Giuseppe Verdi|Verdist]], kes 1850. aastate alguses pöördus rabavalt kaasaegse [[teema]] juurde, valides oma uue [[ooper]]i libreto aluseks [[Alexandre Dumas noorem|Alexandre Dumas]]' näidendi "[[Kameeliadaam]]". Verdi küll kaotas võitluse selle eest, et ooperit esitataks kaasaegses lavakujunduses, aga Dumas' šokeeriv päevakajalisus kõnetas [[publik]]ut. Meie soov oli sama – puudutada oma aja valupunkti. Tänapäeval on tuberkuloos ravitav, meie Violetta elab [[narkootikumid]]e maailmas. ▼
▲* Kujutlused, mis seostuvad tuberkuloosi ja [[hullumeelsus]]ega, on paljus paralleelsed. Mõlema [[haigus]]e puhul on tegemist kinnise [[haigla]]ga. Kannatajad saadetakse "sanatooriumisse" (tavaline sõna tuberkuloosikliiniku tähistamiseks ning kõige tavalisem [[eufemism]] [[hullumaja]] kohta). Kord juba haiglasse panduna astub [[patsient]] erireeglite kahetisse maailma. Nagu tuberkuloos, nii on ka hullumeelsus omamoodi [[pagendus]].
** [[Anu Lamp]], [http://www.filharmoonia.ee/birgitta/programm/tulekul/kontsert/631-olympic-casino-esitleb-g-verdi-ooper-traviata#event-readmore "Olympic Casino esitleb: G. Verdi ooper "TRAVIATA""], Birgitta Festival 2017▼
▲** [[Susan Sontag]], "Haigus kui metafoor. Aids ja selle metafoorid", tlk Krista Kaer, Varrak, 2002, lk 37
14. rida ⟶ 15. rida:
* [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk [[Debora Vaarandi]], Eesti Raamat, 1996
* Isa Gunn oleks soovinud, et pihtkonna rahva heaks oleks rohkem saanud teha, et neil poleks tarvis seista [[raudteejaam]]as ja lehvitada hüvastijätuks poegadele ja tütardele, kes emigreerisid Inglismaale ja Ameerikasse. Ta soovis, et linnakeses oleks vähem niiskeid maju, kus võimutses [[tiisikus]], nii et surnuaeda maeti hulganisti inimesi, kes <!--//-->olid suremiseks liiga noored. Ta soovis, et kurnatud naistel poleks vaja sünnitada nii palju lapsi, kellele polnud sageli süüagi anda. Ta teadis küll, et kõik noormehed, kes temaga koos seminaris olid õppinud, olid nüüd samasugustes kogudustes ja soovisid sedasama. Ta ei pidanud end inimeseks, kes suudaks maailma muuta. Esiteks polnud ta juba {{Sõrendus|pealtnäha}} niisugune inimene, kes suudaks maailma muuta. Isa Gunni [[silm]]ad olid justkui kaks [[rosin]]at saia sees.
** [[Maeve Binchy]], "Vana pöögipuu", tlk Heli Greenbaum, 1994, lk 5-6
▲* Lähtusime [[Giuseppe Verdi|Verdist]], kes 1850. aastate alguses pöördus rabavalt kaasaegse [[teema]] juurde, valides oma uue [[ooper]]i libreto aluseks [[Alexandre Dumas noorem|Alexandre Dumas]]' näidendi "[[Kameeliadaam]]". Verdi küll kaotas võitluse selle eest, et ooperit esitataks kaasaegses lavakujunduses, aga Dumas' šokeeriv päevakajalisus kõnetas [[publik]]ut. Meie soov oli sama – puudutada oma aja valupunkti. Tänapäeval on tuberkuloos ravitav, meie Violetta elab [[narkootikumid]]e maailmas.
▲** [[Anu Lamp]], [http://www.filharmoonia.ee/birgitta/programm/tulekul/kontsert/631-olympic-casino-esitleb-g-verdi-ooper-traviata#event-readmore "Olympic Casino esitleb: G. Verdi ooper "TRAVIATA""], Birgitta Festival 2017
* Õitsva tuberkuloosi käes vaevlev [[kunstnik]] kogus endasse esteetilist potentsiaali põhiliselt hästi söönud ja meditsiiniliselt valvatud keskkonnas. Alles seal tekkis õitsva tuberkuloosi ümber teatav kunstilisele [[kujund]]ile hädavajalik mänguruum. Vaeste vaevatute suletud varjupaigas see potentsiaal alanes. Randevuud põrgus, eksperimendid meelemürkidega, seksuaalsuse üledoseerimine saavutas kunstilise vastukaja selle eest piisavalt kaitstud [[publik]]u olemas olles. Saatanlikud kired hakkasid esteetilist närvi erutama siis, kui [[saatan]]at võis juba võtta mingitmoodi mängukannina.
** [[Jaan Undusk]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/dekadentsi-tunnetuslikust-tahtsusest/ Dekadentsi tunnetuslikust tähtsusest]. Sirp, 8. september 2017
==Kirjandus==
| |||