Päikesepaiste: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Väga tore oli järgmisel hommikul ärgata tohutus pehmes voodis - baldahhiinvoodis kroogitud siideesriiete vahel - ja läikiva mööbli keskel, milles päikesepaiste helkis vastu nagu tumedais peegleis. (lk 17) ** Edith Nesbit, "Imeline aed", tlk Anna Mägi, 2001 Kategooria:Loodus Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid Kategooria:Definitsioonita artiklid Kategooria:Piltide lisamist ootavad'
 
1. rida:
 
==Proosa==
 
* Väga tore oli järgmisel hommikul ärgata tohutus pehmes voodis - [[baldahhiinvoodi]]s kroogitud siideesriiete vahel - ja läikiva mööbli keskel, milles päikesepaiste helkis vastu nagu tumedais peegleis. (lk 17)
* Need tuttavad [[lill]]ed, see kõrvujäänud linnulaul, see [[taevas]], kord selge, kord [[pilv]]es, need künnivaod ja heinanurmed, tujukate [[hekk]]ide tõttu igaüks neist omanäoline — selletaolised asjad on meie kujutluse [[emakeel]], keel, mida meie [[lapsepõlv]]e põgusad [[tunnid]] on rikastanud habraste lahutamatute seostega. Tänane päikesepaiste lopsakal [[rohi|rohul]] ei oleks meile ehk midagi enamat kui väsinud hinge kahvatu aisting, kui meis ei elaks edasi nende kaugete aastate päikesepaiste ning rohi, et muuta meie aistinguid [[armastus]]eks. (lk 38)
** [[Edith Nesbit]], "Imeline aed", tlk Anna Mägi, 2001
* Inglise päikesepaiste ei ole usaldatav, [[kübar]]aid ähvardab alaline oht; ja kui istuda maha murule, võib enda ära külmetada. (lk 366)
** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel". Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983
 
 
* Katuseräästas rippus pikk [[jääpurikas]], millega päikesepaiste hirmuäratavat vaeva nägi. Ta alustas ülalt, sulatas lahti ühe piisa ja tahtis siis, et see veereks mööda purikat maha. Aga enne kui piisk jõudis poolele teele, oli ta uuesti hangunud. Ning päikesepaiste tegi ikka jälle uusi katseid ja ikka jälle läks tal nurja. Viimaks tuli üks väike võllaroast kiir, mis säras ja helkis innust, riputas end jääpurika tippu, ja veel enne kui keegi seda märkas, oli ta saavutanud sihi - piisk kukkus kõlinal maha.
:Mõisaomanik vaatas pealt ja naeris.
:"Sa ei olnudki nii rumal," ütles ta päikesekiirele.
* [[Selma Lagerlöf]], "Gösta Berlingi saaga". Tõlkinud Marje Pedajas. Tallinn: Eesti Raamat, 2006, lk 105-106
 
 
* Väga tore oli järgmisel hommikul ärgata tohutus pehmes voodis - [[baldahhiinvoodi]]s kroogitud siideesriiete vahel - ja läikiva mööbli keskel, milles päikesepaiste helkis vastu nagu tumedais peegleis. (lk 17)
** [[Edith Nesbit]], "Imeline aed", tlk Anna Mägi, 2001, lk 17
 
 
* Ehk küll [[Eesti]] [[suvi]] on pilkamalt lühike, on vähemalt meie [[talv]] pilkamalt pime ja pikk. Ei sooja, ei mitte valgustki. Ei heinamaad ega päikesepaistet. Lihtne on sestap ka [[eesti kultuur]]i põhiprobleem – külm on. Tehke vaid [[ime]]t, saagu talvest suvi, hetkekski, ja te näete kõiki neid inimesi, [[kunstnik]]ke, kuidas nad õitsevad sel igaval liival.
** [[Arthur Valdes]], Pariisis varajastel 1930-ndatel erakogunemisel peetud ettekandes
 
 
* ... Jack seletab [[Lõuna-Aafrika]] väikekodanlase [[evangeelium]]i: jumal armastas valgeid sellel maal nii väga, et kinkis neile rikkalikuma [[päikesepaiste]], odavama [[tööjõud|tööjõu]] ja mõnusama [[eluviis]]i, kui suvatses anda ühelegi teisele rahvale.
** [[Sara Lidman]], "Mina ja mu poeg". Tõlkinud Arnold Ravel. [[LR]] 20-22/1963, lk 84
 
 
* Võiksin kergesti seda hetke pühitseda, ostes banaane, kuna mulle näib, et päevase [[päike]]se loomupärane [[valgus]] on end täielikult nendesse kallanud. Kuid ma häbenen rituaale ja sümboleid, [[tänav]]al asjade ostmist. Võib-olla ei paki nad banaane õigesti, võib-olla ei müü nad neid mulle, nagu nad peaksid, kuna ma ei oska neid osta, nagu ma peaksin. Mu hääl võib kõlada imelikult, kui ma [[hind]]a küsin. Palju parem on kirjutada kui riskida elamisega. Isegi kui elamine ei tähenda muud kui päikesepaistel banaanide ostmist, kuni kestab päikesepaiste ja kuni müüakse banaane.
: Võib-olla hiljem... Jah, hiljem... Võib-olla teine... Ma ei tea...
* [[Fernando Pessoa]], "Rahutuse raamat" ("Livro do Desassossego", 1982)
 
 
* [[Meri]], mis laiub minu ees, kui ma kirjutan, pigemini hõõgub kui sädeleb mahedas maipäikeses. Nüüd, mõõna ajal, toetub meri rahulikult [[rand|rannale]], tema pind on peaaegu puutumatu säbarlainetusest ja vahust. Silmapiiri lähedal on ta tore lillakaspunane, läbistatud korrapäraste [[roheline|sügavroheliste]] triipudega. Silmapiiril on meri indigo[[sinine]]. Kalda juures, kus minu vaadet raamivad kühmuliste [[kollane|kollaste]] kaljurahnude kerkivad lasud, on heledam roheline vööt, jäine ja puhas, vähem kiirgav, pigemini tuunjas kui läbipaistev. Me oleme Põhjas, ja särav [[päike]]sepaiste ei tungi oma kiirtega mereveest läbi. Seal, kus vagur [[vesi]] kaljusid noolib, on veepinnal ikka veel värvi näha. Pilvitu [[taevas]] on väga kahvatu indigosinise silmapiiri ligidal, millele ta joonistab õrnu hõbedasi triipe. Seniidi ligidal saab [[taevas]] värelevat sinist värvi juurde. Aga taevas on külm, isegi päike on külm.
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu, 1996, lk 8
 
 
* Ta nägi oma elu värvilisena. ''Aeg enne'' oli hele[[kollane]] ja [[oranž]] ning rüütatud alalisse päikesevalgusesse. Kõik teravad servad ja murepilved, mis pidid kindlasti ka siis olemas olema, olid ajaga maha <!--//-->lihvitud ja minema aetud.
** [[Karin Alvtegen]], "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004, lk 19-20
 
 
* Spänga [[raudteejaam]]a raadiomast 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise [[tuul]]e käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talve[[maastik]]. Tema [[keha]] on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. Ta hoiab [[pilk|pilgu]] kätel, et [[pea]] ei hakkaks ringi käima, ning öö tema ümber on selge, [[tähed]] kui nõelatorke suurused augud, millest tungib läbi ühe teise maailma [[valgus]]. Tugev helendus musta taeva taga on nagu [[lubadus]] millestki muust, selle sära valgustab ja valvab teda märja ja külma [[pimedus]]e asemel, mis on teda alati endasse mähkinud: [[hall]] [[päike]], hall krobeline päikesepaiste. [[Silmapiir]]il on esimene nõrk võbelev valgus, kitsas roosa-kuldne atmosfääririba.
** [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017, lk 7
 
 
==Film==
 
* [Teele:] Kodu... Mis sul on seal [[kodu]]s?
: [Arno:] [[Lill]]ed... Heinamaa... Päikesepaiste...
* "Kevade", 1969
 
 
[[Kategooria:Loodus]]