Park: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
* Sest kirjanduslik materjal tõlgitakse nõndanimetatud filmivahendite keelde. Näiteks ei saa kangelane kinolinal oma südamedaami niisama lihtlabaselt meenutada; selle asemel peab ta värisevi käsi [[sigaret]]ile tuld panema, misjärel ta kargab järsku püsti ja tormab [[aken|akna]] alla või midagi muud selles laadis. Samuti ei saa filmis läbi lihtlabase kinnitusega, et kangelanna [[süda]] on murdunud; selle asemel peab ta [[sügis]]eses pargis jalutama, kus vähehaaval kukub langevaid [[leht]]i kas üksildasele teerajale või siis [[Amor]]i kipskujule.
** [[Karel Čapek]], "Kuidas tehakse filmi", tlk Lembit Remmelgas, [[LR]] nr 45/46, 1981, lk 90
* Komöödia tegemiseks on mul vaja ainult parki, [[politseinik]]ku ja kena [[tüdruk]]ut.▼
** [[Charlie Chaplin]], "Minu autobiograafia" (1964), 10. ptk▼
21. rida ⟶ 17. rida:
:"See on juba su enda asi. Kui ei jätku majaks, teed [[pink|pingikese]]."
:"Aga mul pole pingikest vaja. Neid on linna parkideski küllalt ja kui nad vabad pole, võin ka püstijalu seista."
:Meister Viinamarjake kratsis jälle naaskliga [[pea]]d, alguses parema, siis vasaku [[kõrv]]a tagant, ja läks lõpuks oma töökotta.
* [[Gianni Rodari]], "Cipollino seiklused", tlk [[Aleksander Kurtna]], 4. trükk, 2011, lk 11-12
▲* Komöödia tegemiseks on mul vaja ainult parki, [[politseinik]]ku ja kena [[tüdruk]]ut.
▲** [[Charlie Chaplin]], "Minu autobiograafia" (1964), 10. ptk
* Pärast kindlusemäe pargist pääsemist on mul suletud territooriumide vastu mõnda aega tugev [[allergia]]. Kui mõnda sellisesse sisenengi, siis pigem juhtugu see hommikupoolikul ja olgu mul täpsed juhtnöörid sulgemiskellaaja ja väljapääsude kohta. Riikidest, kus pargid [[öö]]seks suletakse, olin loomulikult kuulnud, ent ma kujutasin mõistet "öö" vist natuke teistsugusena ette. Kui mõned aastad hiljem tuleb kuumalaine käes vaevlevast [[Pariis]]ist enneolematu uudis, kuidas linna parkidest koguni [[üheksa]] jäetakse pariislastele enese maha jahutamiseks 24 tundi avatuks, saan alles aru, kui suure asjaga on [[prantslased|prantslaste]] puhul tegemist.
** [[Mae Lender]], "Minu Lõunamaa", 2022, lk 19
==Luule==
| |||