Vastane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
 
==Proosa==
 
* Põhjus, miks võimsad tegelased, nagu [[Herder]] ja [[Fichte]], oma vastaseid alati nii ägedalt ründavad, on see, et neil ei tule kunagi rinda pista endasuguste, vaid ikka endast alamatega. (lk 38)
* Miski pole lihtsam kui kasvatada [[laps]]i nii, et nad kuulaksid sõna, meeldiksid, teeniksid ja teeksid kõike, mida vanemad ning teised [[täiskasvanu]]d ihkavad. Muidugi ei saa lastest siis mitte kui midagi, igal juhul mitte midagi rohkemat kui nende vanemad. Raskem on aga ühendada [[kuulekus]] ja [[vabadus]], jätta alles jõud ning siiski suunata ja kasvatada endale parimat sorti vastane. (lk 50)
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] nr 36 2004
 
 
* Meie vastased arvavad meid vääravat, kui nad oma arvamust kordavad ja meie omale [[tähelepanu]] ei pööra.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. LR 33/1974, lk 14
 
 
* D'Artagnan kummardas hobuse [[kael]]ale.
:Noormees tulistas. Kuul lõikas pooleks d'Artagnani kübarasule. Hobune tormas otsa sellele tuisupeale, kes üksipäini püüdis tormihoogu peatada, ning paiskas ta vastu majaseina. D'Artagnan peatas järsult hobuse, ning jättes oma musketärid rünnakut jätkama, pöördus tõstetud [[mõõk|mõõgaga]] oma vastase poole, kelle ta oli maha paisanud.
:"Oh, härra," hüüdis Raoul, kes tundis noormehe ära, sest ta oli teda Cocatrixi tänaval näinud. "Jätke talle elu, see on tema poeg!" D'Artagnani [[käsi]], mis oli juba löögiks tõusnud, peatus.
:"Ah te olete tema poeg?" ütles ta. "See on teine asi."
:"Härra, ma [[alistumine|annan alla]]," ütles Louvières, ulatades ohvitserile laadimata [[arkebuus]]i.
:"Ei, kuradi päralt, ärge andke alla! Otse vastupidi, laske jalga, ja kiiresti! Kui ma teid kinni võtan, puuakse teid üles!"
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 440
 
 
* Joanna haistis [[oht]]u, justkui kavatseks keegi lükata teda üle järsaku serva kohutavasse tundmatusse [[kuristik]]ku. Keegi ümbritsevatest inimestest ei aimanudki, mis toimub; kõik külastajad selles kaunis vanaaegses saalis jätkasid jõudeaja [[eine]]t ning rõhutasid lõbusat vestlust viisakate naerupahvakutega.
:Joanna tõmbas sügavalt hinge ja uuris vastast. Talle meenus õppetund, mille oli kunagi ammu saanud Suurelt Hank Lathropilt. Eleanor oli seda vihanud ja selle vastu võidelnud, kuid ta abikaasa oli enda juurde kindlaks jäänud ja õpetanud Väike-Hankiks kutsutud tütrele [[pokker]]imängu kavalamaid knihve. Ta oli ikka ja jälle rõhutanud: [[võit|võidu]] [[saladus]] peitub selles, <!--//-->et sa ei näita mitte kunagi vastasele oma [[hirm]]u. Isa sõnu meenutades valdas Joannat kummaline [[rahu]]. (lk 98-99)
* [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994
 
 
* ''[[Diplomaatia]] kunst seisneb selles, et sa tead oma vastase saladusi paremini kui tema sinu omi.''
** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000, lk 469
 
 
* [Teresa:] "Valgetel inimestel on kombeks püüda teisele näkku valetada. Mõeldakse ainult sellele, kuidas vastase üle võitu saada, raha teha ja teiselt järelandmisi saavutada, ja inimesed ei käitu enam loomulikult. Tekib mingi keerukas ja masendav võrgustik."
:Teresa ei naernud enam. Gwenile jättis ta väsinud, tavatult kurnatud mulje.
:Teresa jätkas: "Kui keegi istub sinu vastas ja ütleb sulle: "Ma tahan sinu maad," ja sa ütled talle ei, mulle juhuslikult meeldib siin olla ja ma olen siin alati elanud, siis peaksid nad [[austus|austama]] seda, mida sa neile ütled, ja jutule punkti panema. Nad ei tohiks hakata sind veenma. Nad ei tohiks sind vääriti tõlgendada. Nad peaksid sind ''austama''."
* [[Elizabeth Hay]], "Hilised õhtud eetris", tlk Urve Hanko, 2009, lk 119
 
 
* [Paloma:] ''Go'' on, jah, lauamäng, kus kaks vastast mängivad teineteise vastu [[must]]ade ja [[valge]]te nuppudega, aga muidu on ''go'' ja [[male]] nagu [[öö]] ja [[päev]]. Males tuleb tappa, et mäng võita. ''Go''’s tuleb [[ehitamine|ehitada]], et elada. (lk 98-99)
* [Paloma:] Kui ma hakkan ''go'' peale mõtlema... [[Mäng]], mille [[eesmärk]] on üles ehitada [[territoorium]] - muidugi on see ilus. Seal võib ette tulla ka võitlusi, aga need on ainult vahend eesmärgi saavutamiseks, oma territooriumi elama panemiseks. Üks kõige paremaid asju ''go'' juures on see, et on ära tõestatud, et võitmiseks on vaja ise elada, aga samas lasta ka teisel elada. Kaotab see, kes on liiga [[ahnus|ahne]]: see on peen [[tasakaal]]umäng, kus tuleb oma [[edu]] realiseerida, aga ei tohi teist lömastada. [[Elu]] ja [[surm]] on selles lihtsalt hästi või halvasti ehitatud territooriumi tagajärg. (lk 100)
** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants". Tõlkinud [[Indrek Koff]]. Varrak, 2012
 
 
* Haveli ja [[Milan Kundera|Kundera]] vaidluse võtmeküsimuseks oli [[vastupanu]] mõttekus tingimustes, kus vastane on oluliselt tugevam ning võib enam-vähem kindlalt ette näha, et vastupanu ei saavuta loodetud sihti. Kui Havel rõhutas [[kohustus]]t elada viisil, nagu inimeste vabadust rõhuvat režiimi ei oleks tegelikult olemaski (s.o elada tões), süüdistas Kundera Havelit moraalses [[ekshibitsionism]]is – soovis näida [[Kangelane|kangelasena]] olukorras, kus vastupanu (nt poliitiliste [[apellatsioon]]ide kaudu) ei vii soovitud eesmärgini, vaid toob protestija lähedastele kaasa veelgi suuremaid [[kannatused|kannatusi]].
** [[Maria Mälksoo]], [https://diplomaatia.ee/ida-euroopa-ideoloogi-lahkumine/ "Ida-Euroopa ideoloogi lahkumine"], Diplomaatia nr 101/102, veebruar 2012 (järelehüüe [[Václav Havel]]ile)
 
 
 
 
[[Kategooria:Ühiskond]]