Jalutuskepp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
4. rida:
* ... ma olen ikka veel nördinud, et ma ei pärinud [[vanaisa]] jalutuskeppide [[kollektsioon]]i. Tema ajal käisid mehed ringi ilma aktimapi või diplomaadikohvrita, [[käed]] olid vabad kepi ja [[vihmavari|vihmavarju]] jaoks. Tänapäeval jahivad kollektsionäärid väärtuslikke antiikasju, tollal võis minu vanaisa neid oma kundedelt vähese raha eest välja rääkida. Tal oli [[elevandiluu]]st väänleva maoga arstikepp, roosipuust ja emailkaunistustega ooperikepp, eebenipuust ja sarvest keppe [[hõbe]]dast, [[pronks]]ist, kilpkonnaluust ja pärlmutrist käepidemetega. Ma mäletan draakoni- ja lõvipäid, mis mind lapsena jubedusttekitavalt paelusid, kepp-pistoda ja üht mõõgakeppi. Minu isa müüs need kõik maha.
** [[Ingrid Noll]], "Apteeker", tlk Piret Pääsuke, 2001, lk 15
 
==Luule==
<poem>
[[Vanaema]] tiivuline,
sokivars on triibuline.
Vanaema läinud ammu,
kuulda pole tema sammu.
Jäänud nurka tokk.
</poem>
* [[Lauri Pilter]], "*Vastu minu ihu liibub...", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 28
 
[[Kategooria:Transpordivahendid]]