Enesetunnetus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
1. rida:
 
==Proosa==
 
* Alles siis, kui igal inimolendil on võimalik asetada oma enesetunnetus väljapoole soolisi erinevusi ja tõsta oma vaba eksistents au sisse, võiks [[naine]] mõista oma [[ajalugu]], probleeme, [[kahtlus]]i ja [[lootus]]i ühe osana [[inimkond|inimkonna]] omadest; ja alles siis suudaks naine oma elus ja [[looming]]us tõmmata kate kogu reaalsuselt, mitte ainult enda isikult. Niikaua kui naine peab võitlema selle eest, et saada inimeseks, ei ole ta võimeline looma.
** [[Simone de Beauvoir]], "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 480, ptk "Tee vabanemisele"
 
 
* [[Rahvuskultuur]]i terviklikkus ei ole mingil juhul samastatav etnokultuurilise suletusega. Rahvastevaheline üksteisemõistmine ja vastastikune rikastamine on iga kultuuri [[elujõud|elujõu]] alus. Iga kultuur tahab teada tõde enda kohta. Peegliks kultuuri-minale ongi dialoog teistsugusega, enesetunnetus teostub partneritunnetuses.
** [[Aili Aarelaid]], "Rahva mälumustrid. Kultuuriteoreetilisi etüüde", 1990, lk 98–99
 
 
* Meie kangelannal on kombeks enne esimest [[kohtumine|kohtumist]] mõne tundmatuga vaikselt endalt küsida:
:Mismoodi too ootav tundmatu mind muudab?
7. rida ⟶ 16. rida:
:Kui tasuks ühe purustatud elu eest enesetunnetus hoopiski röövitakse - kas me seda siis tahamegi?
:Kas sa tahaksid iseennast tunda? Seda küsib meie kangelanna. Ta on sinu ja minu oma. Ta on seal, valguse käes. Varsti hakkab ta paistma. Park, puud...
:Ta istub keset äsja õide puhkenud [[kastan]]eid. Veel pole midagi juhtunud. (lk 6)
* [[Maria Küchen]], "Õnnelik hoor", tlk Mari Jesmin, 2002, lk 6
 
 
==Kirjandus==
* [[Nikolai Berdjajev]], "Enesetunnetus: filosoofilise autobiograafia kogemus", tlk Hillar Künnapas, 2015
 
[[Kategooria:Psühholoogia]]