Türann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Türann''' on valitseja, kes kasutab [[hirm]]u oma ainuvalitsemise abinõuna.
==Proosa==
* Kui palju on neid, kes seetõttu, et nad [[plaan]]i ei näe, lausa eitavad, et mingi plaan üldse olemaski on, või neid, kes mõtlevad sellele [[argus]]est värisedes ja [[usk|usuvad]] kaheldes ning kahtlevad uskudes. Nad tõrguvad kõigest jõust vaatlemast [[inimkond|inimsugu]] sipelgapesana, kus kellegi tugevama [[jalg]], kes mitteformaalselt on ise [[sipelgas]], lömastab tuhandeid, hävitab tuhandeid nende väikestes-suurtes ettevõtmistes, kus [[Maa (planeet)|Maa]] kaks kõige hullemat türanni — [[juhus]] ja [[aeg]] — kogu pesakuhila jälgi jätmata minema toimetavad, jättes maha tühja koha mõnele teisele usinale killale, mis samuti niimoodi minema pühitakse, et sellest jälgegi järele ei jää.
** [[Johann Gottfried von Herder]], "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast", tlk Krista Räni, 2019, eessõna, lk 16
* Laiskus ja lollus ning nende kahe segu — hirm — on enamiku selliste sündmatute tempude allikaks, mida saadavad korda õelus ja kõrkus. Kus pole orje, ei saa tekkida ka türanne. (lk 9)
* Türannia käib alati alatusega ja privileegid lollusega ühte sammu. Maailmas ei tule kunagi puudust türannidest, kuna maailm on täis vihkamist ning orjameelt. (lk 39)
** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[LR]] 2005, nr 13-14
9. rida ⟶ 15. rida:
* Peale [[haigus]]te ja [[surm]]a pole türannil oma alamatega vist midagi ühist. Juba üksi sellepärast on kasulik, kui riiki juhib vana mees.
* Ajal, mis on antud [[meeleparandus]]eks, sepitseb türann alati plaane ''status quo'' säilitamiseks.
* Uus türann toob alati kaasa [[silmakirjalikkus]]e ja [[julmus]]e uue sulami. Mõned rõhuvad julmusele, teised silmakirjalikkusele.
* Keegi ei tea, mis türann tegelikult mõtles — tema amet on kord selline. Täiesti võimalik, et ta ei teadnud seda ka ise. Sellest piisaks heaks [[epitaaf]]iks, siiski veel: soomlastel on [[anekdoot]] oma eluaegsest presidendist [[Urho Kaleva Kekkonen|Urho Kekkonenist]], mis algab nii: "Juhul kui ma suren ..."
** [[Jossif Brodski]], "Türanniast". Tõlkinud [[Barbi Pilvre]]. Looming 1988, nr 10, lk 1373-1376
|