Paragrahv 58: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +täpsustus
11. rida:
:Avaralt võttes: kui meie sõduritele, kes andsid end vangi (sõjalise võimsuse kahjustamine!), mõisteti ainult kümme aastat, siis oli see peaaegu et seadusevastaselt humaanne. Stalinliku koodeksi järgi oleks nad tulnud kodumaale saabumisel kõik maha lasta.
: Või veel üks näide avarast tõlgendamisest. Ma mäletan hästi üht kohtumist Butõrkas 1946. aasta suvel. Üks poolakas oli sündinud Lembergis, kui see kuulus veel Austria-Ungari impeeriumi koosseisu. Kuni Teise maailmasõjani elas ta oma kodulinnas Poolas, siis kolis Austriasse ja töötas seal, kuni meie omad 1945. aastal ta arreteerisid. Ta sai kümme aastat Ukraina koodeksi § 54-1a järgi, see tähendab oma kodumaa — Ukraina — reetmise eest, sest selleks ajaks oli Lembergist saanud ju Ukraina linn Lvov! Vaene mees ei suutnud uurimisel tõendada, et ta ei sõitnud Viini mitte Ukraina reetmise eesmärgil! Ja nii tehtigi temast reetur.
: Reetmise punkti tähtsaks avardamiseks oli ka veel selle kohaldamine "KrK § 19 alusel" — "kavatsuse alusel". S. t. et mingit reetmist ei olnud, aga uurija tuvastas ''reetmise '' kavatsuse'', ja sellest piisas, et anda täismõõt nagu tegeliku reetmise eest. Tõsi, § 19 sätestab karistuse ettevalmistuse, mitte kavatsuse eest, aga dialektiliselt võib ka kavatsust käsitada ettevalmistusena. Ja ..ettevalmistus on karistatav samamoodi" (s. t. võrdse karistusega) "nagu kuritegu" (KrK). Üldiselt me ei erista kavatsust kuriteost, ja selles seisneb nõukogude seadusandluse ''eelis'' võrreldes kodanlikuga!
:Lõpetamata avaralt võimaldas ükskõik missugust paragrahvi tõlgendada ka veel KrK § 16 — "analoogia põhjal". Kui tegu ei sobinud otseselt ühegi paragrahvi alla, siis võis kohtunik seda kvalifitseerida "analoogia põhjal".