Redaktsioon: 6. november 2022, kell 17:16 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 379 muudatust →‎Proosa ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. november 2022, kell 17:16 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 379 muudatust →‎Proosa Uuem muudatus →
6. rida: * ~~[[Narratiiv]]i~~Narratiivi märksa suurem kohalolu visuaalses kunstis, kui seda seni on arvatud. Eelduseks on võetud, et jutustamine on kunsti olemuslik osa — niihästi figuratiivses kui ka abstraktses kunstis. Vähesed seni ilmunud piltnarratiivi käsitlused [---] vaatlevad jutustusena vaid mingi kindla teema illustratsiooni, tõepoolest otseselt "lugu jutustavat" [[maal]]i. Samas võib jutustust leida ka mittefiguratiivsest kunstist, selles võib osaleda ka näiteks must [[ruut]]. [[Tsitaat]] või [[vihje]] varasematele tuntud töödele on käsiteldavad [[ümberjutustus]]ena. (lk 1622) * Üheks lähtepunktiks peaksin siiski narratiivi olemuslikku kuulumist verbaalse väljenduse juurde. Jutustust võib vaadelda verbaalse väljenduse äärmusliku manifestatsioonina, vahendina, mille abil luua võimalikke maailmu, mitteolemasolevat sõna abil. Teine verbaalne äärmus — luule — haakub oma sõna kõla ja rütmi poolest pigem muusikaga. Visuaalse väljenduse olemuslikuks avalduseks jutustus olla ei saa. (lk 1623) ** [[Virve Sarapik]], "Kala: Tegelase ja tegevuse küsimusi", Akadeemia, 8/1998, lk 1621-1652

Narratiiv: erinevus redaktsioonide vahel