Tarbimine: erinevus redaktsioonide vahel

* Tahame muidugi püsida. Kuid mitte ainult nurka pugedes ja lootes, et meid rahule jäetakse. Tahame muidugi elada inimese kombel ja meie sajandi tasemel. Kuid mitte ainult söögi, peavarju ja ajaviite piires. Säilimine säilimise pärast, tarbimine tarbimise pärast võib muutuda nii igavaks, et sellest pääsemiseks sooritab rahvas [[Enesetapp|enesetapu]], näiteks surnuksjoomise teel. Tahame mitte ainult elada, vaid ka kirjutada aegade raamatusse. Tahame midagi luua. Midagi korda saata maailma rahvaste peres.

* Superbrändide kuningas [[Nike]] on kui hiiglaslikuks paisunud [[Pac-Man]], kellele on tarbimine nii omaseks saanud, et ta ei tee seda mitte kurjuse[[kurjus]]e pärast, vaid lihtsalt harjumusest[[harjumus]]est lõugu liigutada. Ta on loomuldasa ablas. On päris loomulik, et Nike’iNike'i brändistamisstrateegia kasutab ikooni, mis sarnaneb täidetud ülesannete puhul kasutatava linnukesega: Nike "täidab" allaneelatavad ruumid. Superesindused? Tehtud. [[Jäähoki]]? [[Pesapall]]? [[Jalgpall]]? Tehtud. Tehtud. Tehtud. Spordisärgid? Tehtud. Peakatted? Tehtud. Aluspesu? Tehtud. Koolid? Duširuumid? Siilisoeng? Tehtud. Tehtud. Tehtud. Et Nike on olnud kindlalt esikohal rõivaste brändistamises, pole imestada, et ta on jõudnud ka brändi[[bränd]]i viimse piirini: [[ihu]] brändistamiseni. Kümned Nike'i töötajad on säärele tätoveerinud Nike’iNike'i linnukese, mis on ju mõistetav, kuid tätoveeringu[[tätoveering]]u-uuringud kinnitavad, et linnuke on muutunud Ameerikas kõige populaarsemaks elemendiks. Inimeste brändistamine? Tehtud. (lk 85)

* Mis seob autorikaitse- ja kaubamärgiseadust isiklike lemmikutega või ärimaailma konsolideerumist [[sõnavabadus]]ega? Kuid tänapäeval on seosed selgelt näha: mida rohkem firmasid püüab olla üks neist meie peade kohal kõrguvatest brändidest, mille varjus me kõik oma tarbimisvajadused rahuldame, [[kunst]]i loome, jah, isegi [[maja|maju]] ehitame, seda enam moondub terve [[avalik ruum|avaliku ruumi]] kontseptsioon. Brändistamata alternatiiv, avalik debatt, [[kriitika]] ja tsenseerimata [[kunst]], üldse reaalne [[valikuvõimalus]] seisab reaalsetes ja virtuaalsetes brändihoonetes silmitsi uute ja kurjakuulutavate piirangutega. (lk 130)

* Kultuuritarbimine (pannes siia ka teadusinfo kasutamise) on leivatarbimisest oluliselt erinev selle poolest, et ta toodab uut kultuuri[[kultuur]]i. Probleemi ehk polegi, kui õnnestuks keelustada vaid isiklikule lõpptarbimisele suunatud [[piraatlus]] – mis seal siis ikka nii väga hullu, kui nt [[porno]]tarbijad hakkavad maksma ausat täishinda. Tegelik probleem on aga selles, et kultuuris lõpptarbimist polegi. Väärtuslik läheb uuesti käibesse – [[kultuur]] ongi [[tsitaat|tsiteerimine]].

** [[Jaak Kikas]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/infovaba-infouehiskond/ "Infovaba infoühiskond"], Sirp, 26.01.2012