Erinevus lehekülje "Gulagi arhipelaag" redaktsioonide vahel

*Sõna oli öeldud! Nad ei olnud reetnud t e d a, nad olid t e m a reeturid. Mitte nemad, õnnetud, ei olnud Kodumaad reetunud, vaid arvestav Kodumaa oli reetnud nemad, ja koguni k o l m e k o r d s e l t.
** lk 191
*Esimest korda reetis ta nad andetult lahinguväljal – kui Kodumaa poolt armastatud valitsus tegi kõik, mis oli tema võimuses, et sõda kaotada: hävitas kindlustusvööndid, seadis lennukid löögi alla, demonteeris tankid ja suurtükid, võttis sõjaväelt arukad kindralid ja keelas armeedel vastupanu osutada. Sõjavangid oli need, kelle kehadega võeti vastu esimene löök ja peatati Wehrmacht.<br/> Teist korda reetis Kodumaa nad südametult, jättes nad vangi surema.<br/> Ja nüüd reetis ta nad alatult kolmandat korda, peibutades neid emaarmastusega ("Kodumaa on andeks andnud! Kodumaa kutsub!") ning heitis neile silmuse kaela juba piiril.<br/> Missugune miljonikordne alatus: reeta oma sõjamehed ja kuulutada siis just nemad reeturiteks?!
** lk 191–192
 
*[[Stalin|Geniaalse Strateegi]] lühike jäme sõrm saatis töntsilt kaardil roomates 1941. a. üheainsa liigutusega üle Kertši väina – mõttetult, ainult efektse uusaastateate jaoks – sada kakskümmend tuhat meie meest – peaaegu sama palju, kui venelasi üldse Borodino lahingus oligi – ja laskis neil kõigil ilma lahinguta sakslaste kätte langeda. Ja ometi ei ole miskipärast hoopiski tema reetur, vaid on nemad.
** lk 192
 
*[[Stalin]]i hullumeelsuse üheks põhitunnuseks oli spionomaania. Stalinile näis, et tema riik kubiseb spioonidest. Kõik hiinlased, kes elasid Nõukogude Kaug-Idas, said spioonide [[Paragrahv 58|punkti 58-6]], nad viidi põhjapoolsetesse laagritesse ja suretati seal. Sama saatus tabas ka Kodusõjast ostvõtnud hiinlasi, kui nad ei taibanud õigel ajal jalga lasta. Mitusada tuhat korealast saadeti välja Kasahstani, ikka sellesama kahtlustuse põhjal. Kõik Nõukogude kodanikud, kes olid kunagi viibinud välismaal, olid kunagi aeglustanud sammu "Inturisti" hotelli ees, olid kunagi sattunud ühele fotole mõne väljamaa näoga või ka ise mõnd linnahoonet fotografeerinud (Kuldväravat Vladimiris) – nad olid kõik süüdi sellessamas kuriteos. Kõik arvukad välismaa kommunistid, kes olid jäänud Nõukogude Liitu toppama, kõik Kominterni suured ja väikesed tegelased ühegi erandita, isiklikku eripära arvestamata, leiti olevat süüdi ennekõike spionaažis. Ja läti kütte, revolutsiooni algaastate kõige ustavamaid tääke, süüdistati samuti spionaažis, kui nad 1937. aastal kõik järjest istuma pandi. Näib, nagu oleks Stalin pea peale pööranud ja veel mitmekordistanud Katariina kuulsa ütlemise: ta eelistas pigem üheksasada üheksakümmend üheksa süütut vanglas määndada kui üheainsagi ehtsa spiooni minema lasta.
365

muudatust