Filoloog: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ükski suur filoloog ei ole saanud maha kirjandusliku või filosoofilise meistritööga; rõõmus ollakse juba sellegi üle, kui ta oma keeles kas või pooltki nii hästi kirjutab, kui ta võõrast aru saab. ** Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. 8[LR]] 36/2004, lk 61 * Süstemaatiline tekstide uurimine, väljaannete, kommentaaride ja sõnastike tegemine algas – nagu karta oligi – siis,...'
 
2. rida:
==Proosa==
 
* Ükski suur filoloog ei ole saanud maha kirjandusliku või filosoofilise meistritööga; rõõmus ollakse juba sellegi üle, kui ta [[emakeel|oma keeles]] kas või pooltki nii hästi kirjutab, kui ta [[võõrkeel|võõrast]] aru saab.
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. 8[LR]] 36/2004, lk 61
 
 
* Süstemaatiline tekstide[[tekst]]ide uurimine, väljaannete, kommentaaride[[kommentaar]]ide ja sõnastike[[sõnastik]]e tegemine algas – nagu karta oligi – siis, kui Ptolemaios II rajas [[Aleksandria raamatukogu]] umbes aastal 300. Sinna koguti umbes 200 000 [[käsikiri|käsikirja]] ja loodi uurijatele töökohad. Raamatukogu juhataja kohus oli kõike seda süstematiseerida, väljaandeid teha jne. Põhilised [[filoloogia]] väljundid, [[tekst]], [[kommentaar]] ja [[sõnastik]], said alguse Aleksandrias, ka selge arusaam, et filoloog peab suutma kõike kommenteerida, et filoloogia on kogemusteadus ja [[kogemus]] sõltub eruditsioonist.
** [[Marju Lepajõe]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/32064 "Õhtumaise filoloogia sünd"], ettekanne ajakirja Keel ja Kirjandus konverentsil „Filoloogia lagunemine” 19. II 2016 Tallinnas Eesti Keele Instituudis