Redaktsioon: 17. november 2022, kell 15:15 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Ükski suur filoloog ei ole saanud maha kirjandusliku või filosoofilise meistritööga; rõõmus ollakse juba sellegi üle, kui ta oma keeles kas või pooltki nii hästi kirjutab, kui ta võõrast aru saab. ** Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. 8[LR]] 36/2004, lk 61 * Süstemaatiline tekstide uurimine, väljaannete, kommentaaride ja sõnastike tegemine algas – nagu karta oligi – siis,...'		Redaktsioon: 17. november 2022, kell 15:17 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust →‎Proosa Uuem muudatus →
2. rida: ==Proosa== * Ükski suur filoloog ei ole saanud maha kirjandusliku või filosoofilise meistritööga; rõõmus ollakse juba sellegi üle, kui ta [[emakeel\|oma keeles]] kas või pooltki nii hästi kirjutab, kui ta [[võõrkeel\|võõrast]] aru saab. ** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. 8[LR]] 36/2004, lk 61 * Süstemaatiline ~~tekstide~~[[tekst]]ide uurimine, väljaannete, ~~kommentaaride~~[[kommentaar]]ide ja ~~sõnastike~~[[sõnastik]]e tegemine algas – nagu karta oligi – siis, kui Ptolemaios II rajas [[Aleksandria raamatukogu]] umbes aastal 300. Sinna koguti umbes 200 000 [[käsikiri\|käsikirja]] ja loodi uurijatele töökohad. Raamatukogu juhataja kohus oli kõike seda süstematiseerida, väljaandeid teha jne. Põhilised [[filoloogia]] väljundid, [[tekst]], [[kommentaar]] ja [[sõnastik]], said alguse Aleksandrias, ka selge arusaam, et filoloog peab suutma kõike kommenteerida, et filoloogia on kogemusteadus ja [[kogemus]] sõltub eruditsioonist. ** [[Marju Lepajõe]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/32064 "Õhtumaise filoloogia sünd"], ettekanne ajakirja Keel ja Kirjandus konverentsil „Filoloogia lagunemine” 19. II 2016 Tallinnas Eesti Keele Instituudis

Filoloog: erinevus redaktsioonide vahel