Napoleon Bonaparte: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
30. rida:
==Tema kohta==
* Ükskord pühapäeva õhtul, kui külamehed Kuuse peresse tulid, kõneles Tõhu Andres, kuidas Prantsus [[Moskva|Moskus]] käinud. Kui [[Riia]] all sõditud, siis müdisenud maa ja põrisenud aknaruudud. Hm — hirmus! — [[kivi]]dega purustatud teineteist, kui piigid katki läinud! Oleks tema seal olnud, küll ta siis Prantsusele oleks näidanud! Kas Prantsuse inimesed ka niisamasugused on kui meie? Kas nad siis tõesti inimeseliha söövad? Kuspool küljes peaks küll nende maa olema — kas sealpool [[Peipsi]]t, sealpool Kukulinna või Kõrgepalu? Või seal, kus ilma ots on?▼
* Bonaparte võinuks saada kinnistäheks, ja ometi sai temast kõigest lendtäht.
** [[Johann Gottfried Seume]], "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 2005, nr 13-14, lk 9
▲* Ükskord
** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894)
* Ministrite kõnesid [[ajaleht]]edest lugevad härrasmehed pomisesid endamisi, et see või too [[minister]] on kahtlemata nupukas sell. Kuid see ei rahustanud neid. Härrasmehed nimelt kahtlustasid, et [[taibukus]] on mingil moel ebabritilik. Seda laadi rahutu, ettearvamatu [[andekus]] iseloomustas eelkõige Britannia verivaenlast, keiser Napoleon Bonaparte'i. Härrasmehed ei saanud seda heaks kiita.
** [[Susanna Clarke]], "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007, lk 88
==Välislingid==
| |||