Liikumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
7. rida:
* 65. Ja [[loodus]]e autor on osanud [''pu''] seda jumalikku ning lõputult imeväärset kunsti [''artifice''] praktiseerida, sest mateeria iga osa ei ole mitte üksnes lõputult jagatav, nagu antiiksed tunnistasid [''reconnu''], vaid ka tegelikult lõputult alajaotusteks jagatud [''sous-divisée''], iga osa osadeks, millest igaühel on mingi oma liikumine; muidu oleks võimatu, et mateeria iga osa saaks väljendada [[universum]]it.
** [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [https://et.wikisource.org/wiki/Monadoloogia "Monadoloogia"]
* Rahvatantsud pakuvad rohkesti liikumist (motsiooni), mille tõttu vere ringjooks kiireneb ja hingamistegevus laiema ulatuse omandab. Igasugune liikumine kutsub esile ka vaimlise tegevuse: tantsude eri tuuride meelespidamine eeldab tähelpanu, liigutused nõuavad kenadust ja keha üle valitsemist, asetumised täpsust ning korda. Tantsija unustab oma igapäevased hooled ja mured, tema meeleolu muutub rõõmsaks ning lõbusaks. Peale selle arendavad rahvatantsud oma harrastajais ühevää<!--//-->rilisuse ja ühtekuuluvuse tunnet ning äratavad neis armastust ja lugupidamist esivanemate kommete ja rahvapärase kunsti vastu.
** [[Anna Raudkats]], "Eesti rahvatantsud", 1926, lk 10-11
* Kui te ei võta mu sõnu liiga tõsiselt, siis ütleksin: kui me eeldaksime kogu [[aine]] kadumist maailmast, siis enne [[relatiivsusteooria]]t usuti, et [[ruum]] ja aeg eksisteerivad tühjas maailmas jätkuvalt edasi. Kuid relatiivsusteooria järgi, kui aine ja selle liikumine kaob, siis pole ka enam ruumi ega aega.
* {{halliga|If you don't take my words too seriously, I would say this: If we assume that all matter would disappear from the world, then, before relativity, one believed that space and time would continue existing in an empty world. But, according to the theory of relativity, if matter and its motion disappeared there would no longer be any space or time.}}
** [[Albert Einstein]] (1921), ''cit. via'': [[Philipp Frank]], Einstein, His Life and Times (1947), VIII ptk., lk 178. Vastuseks USA ajakirjaniku küsimusele "Kuidas saaks selgitada relatiivsusteooria sisu mõne lausega?"
* Mees võttis reisikoti, tema liigutused olid ruttamatud, ja pani selle ettevaatlikult Sabina kappi. Tema liikumine näis lähtuvat kaljukindlast keskmest, gravitatsioonijõu täiuslikust tajust. Tema tunded ja mõtted pöörlesid ümber kindla tuuma nagu hästi korraldatud planeedisüsteem.
:Sabina usaldus mehe ühtlaselt kõlava, sooja ja valeva hääle, tema harmooniliste, ei iial rabedate või äkiliste liigutuste, tema enne väljaütlemist hoolikalt kaalutud mõtte, tema arukate hinnangute vastu oli sedavõrd suur, et sarnanes enesest täieliku loobumisega mehe kasuks, tingimusteta andumisega.
:Usalduslik, tänulik ja soe hoovus kandus Sabinast meheni.
* [[Anaïs Nin]], "Spioon armastuse majas", tlk Anne Allpere, Loomingu Raamatukogu 46/47, 1993, lk 12
| |||