Liikumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
 
7. rida:
* 65. Ja [[loodus]]e autor on osanud [''pu''] seda jumalikku ning lõputult imeväärset kunsti [''artifice''] praktiseerida, sest mateeria iga osa ei ole mitte üksnes lõputult jagatav, nagu antiiksed tunnistasid [''reconnu''], vaid ka tegelikult lõputult alajaotusteks jagatud [''sous-divisée''], iga osa osadeks, millest igaühel on mingi oma liikumine; muidu oleks võimatu, et mateeria iga osa saaks väljendada [[universum]]it.
** [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [https://et.wikisource.org/wiki/Monadoloogia "Monadoloogia"]
 
 
* Võib läbi saada ka [[tants]]imata. On teada juhtumeid, kus noored inimesed on elanud mitu-mitu kuud ühtki balli külastamata ja sellest pole tõusnud märgatavat [[kahju]] nende ihule ega hingele, aga kui algus on juba tehtud, kui kasvõi vilksamisi on kogetud kiire liikumise mõnu, siis peab küll olema õige [[laiskus|laisk]] või [[kohmakus|kohmakas]], et mitte seda uuesti ja uuesti proovida.
** [[Jane Austen]], "Emma". Tõlkinud Urmas Rattus, 2002, lk 349
 
 
* Rahvatantsud pakuvad rohkesti liikumist (motsiooni), mille tõttu vere ringjooks kiireneb ja hingamistegevus laiema ulatuse omandab. Igasugune liikumine kutsub esile ka vaimlise tegevuse: tantsude eri tuuride meelespidamine eeldab tähelpanu, liigutused nõuavad kenadust ja keha üle valitsemist, asetumised täpsust ning korda. Tantsija unustab oma igapäevased hooled ja mured, tema meeleolu muutub rõõmsaks ning lõbusaks. Peale selle arendavad rahvatantsud oma harrastajais ühevää<!--//-->rilisuse ja ühtekuuluvuse tunnet ning äratavad neis armastust ja lugupidamist esivanemate kommete ja rahvapärase kunsti vastu.
** [[Anna Raudkats]], "Eesti rahvatantsud", 1926, lk 10-11
 
 
* Ta lebas, magades seisvas [[vesi|vees]]. Siiski ei tähendanud see, et tema maailm oleks olnud alati liikumatu. Oli kordi, mil ta tabas oma [[universum]]is liikumist, isegi ägedat [[liikumine|liikumist]]. Teda igast küljest ümbritsev soe vedelik võis teda õõtsutada sinna-tänna, pillutada teda isegi ringi, nii et ta sirutas oma [[käed]] instinktiivselt laiali, vehkis nendega ja ajas jalgu sprintiva [[konn]]a kombel laiali. Mitte et ta oleks konnadest midagi teadnud - selleks oli veel liiga vara. Liiga vara, et ta saanuks teada. [[Instinkt]] oli tolleks hetkeks ta ainuke [[tööriist]]. Suurema osa ajast oli ta vaikne, elavnedes vaid siis, kui tuli reageerida välisuniversumist tulevatele ootamatutel liikumistele.
** [[Pearl S. Buck]], "Igavene ime", tlk Elin Trélon, 2015, lk 17, romaani algus, kirjeldus Randolphist emaüsas
 
 
24. rida ⟶ 32. rida:
 
 
* [[Euroopa]] jaoks sümboliseerib [[meri]] tundmatust ning [[laev]]asõit on teekond ja [[seiklus]]. Sellel kujutelmal pole tegelikkusega midagi ühist. Laevasõit on see liikumine, mis on kõige lähemal paigalseisule. (lk 263)
** [[Peter Høeg]], "[[Preili Smilla lumetaju]]", tlk [[Arvo Alas]], 1997, lk 263
* Nagu kõik keelemaastikud, ei koosne ka aeg ainult [[sõna]]dest või keelelisest [[tähendus]]est. Seal on ka värvid, [[heli]]d, rütmid, puudutused, lõhnad, pinged ja pingelangus.
:Oma kõige lihtsamas vormis on see [[äratundmine|äratundmise]] ja [[ootamatus]]e kirjeldamatu ühendus, mis tekib, kui teadvus tunnetab maailma liikumist. See on teadvustamine, et igas muutuses on midagi ennenägematut, unikaalset ja pöördumatut, ja midagi, mis jääb alati samaks.
* Peter Høeg, "Piiri peal". Tõlkinud Tiina Toomet, 2004, lk 215
 
 
32. rida ⟶ 43. rida:
* Visuaalse [[pilt|pildi]] saab ka mehaanilise liikumisega. Sellegi kohta võib öelda, et midagi see on, aga minu arvates on tähtis liikumise õigustatus. Ma ei saa teha liikumist, millel pole sisemist õigustust. Algul peab olema [[hing]]e [[liigutus]] ja siis alles tuleb füüsiline liigutus. Kui aga seda hinge liigutust ei ole, füüsiline liikumine tuleb lihtsalt ei kuskilt, siis ei ole see enam [[kunst]].
** Mai Murdmaa, intervjuu: [https://elu.ohtuleht.ee/604028/mai-murdmaa-ma-olen-onneseen-sest-pole-teatris-intriigidega-paris-kokku-puutunud- "Mai Murdmaa: "Ma olen õnneseen, sest pole teatris intriigidega päris kokku puutunud""], Õhtuleht, 16. november 2014