Hea: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
* Kui tark tuleb küll olla, et olla alati hea! (lk 6)
* Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on [[eetika]] ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja [[Halb]], mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, enese olematuks?▼
* Tuleb teha head, et headus ilmast otsa ei saaks. (lk 9)
** [[Jaan Kross]], "[[Wikmani poisid]]"▼
* Ainult see, mis on olevikule ülearu hea, on tulevikule piisavalt hea. (lk 10)
* See, mis on mõistlik, ei ole sugugi mitte alati hea, see, mis on mõistlikem, peab aga alati olema ka parim. (lk 28)
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007
14. rida ⟶ 17. rida:
:"Kui tal selle eest terve [[nahk]], toapoisi oma aga katkine, siis on see tasumine."
* [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894)
* Head kavatsused pole midagi väärt. Kõik sõltub sellest, kellel need on.
** [[Karl Kraus]], "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 31/1999, 51
* Hallsilm jälgis silmanurgast toimekaid merekoeri ja hakkas endamisi tänusõnu ritta seadma. Aga varemgi on juhtunud, et headus jääb tasuta, nii ka nüüd. Enne kui Hallsilm jõudis ennast koguda ning püsti ajada, tormasid merekoerad vette. Nad ujusid nii kiiresti, et vahujutt taga. Aeg-ajalt sukeldus neist mõni ja siin-seal ilmus nähtavale tume pea, hõbedane kala hambus. Üks habemik koer, lõuakarvad kahele poole harali, vaatas üle õla tagasi ja häälitses kumedalt. Hallsilm võttis kogu jõu kokku ja sibas veepiirile, ta lootis, et merekoerad ütlevad talle midagi, aga nad aina kaugenesid, musta-valgekirjud seljad vilksatamas vahuharjade vahelt.
** [[Aimée Beekman]], "Tondinahad", 1977, lk 25-26▼
▲* Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on [[eetika]] ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja [[Halb]], mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, enese olematuks?
▲** [[Jaan Kross]], "[[Wikmani poisid]]"
20. rida ⟶ 35. rida:
* Kuna keskmine SKP oli viimastel aastakümnetel märgatavalt tõusnud ning ajakirjanduses läbiviidud rahvaküsitlused näitasid inimeste rahulolu tõusu oma elukvaliteediga, oli riiki saabunud aeg tegeleda headusega. Avatud olid jooga- ja paastulaagrid, ajakirjades ilmusid näpunäited terviklikuma mina leidmiseks ning raadios anti hommikuti kätte esmased harjutused ootamatustega toimetulemiseks. Tööandjatele oli kehtestatud soovitus võtta arvesse ka inimeste õrnemat poolt ning pakkuda neile tuge raskete eluperioodide ületamiseks, sest ainult sel moel on võimalik üles ehitada hoolivamat ühiskonda ning paraneb ka tööviljakus.
** [[Eero Epner]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/harmooniline-onnelik-inimene/ "Harmooniline õnnelik inimene"] Sirp, 07.08.2020
▲* Hallsilm jälgis silmanurgast toimekaid merekoeri ja hakkas endamisi tänusõnu ritta seadma. Aga varemgi on juhtunud, et headus jääb tasuta, nii ka nüüd. Enne kui Hallsilm jõudis ennast koguda ning püsti ajada, tormasid merekoerad vette. Nad ujusid nii kiiresti, et vahujutt taga. Aeg-ajalt sukeldus neist mõni ja siin-seal ilmus nähtavale tume pea, hõbedane kala hambus. Üks habemik koer, lõuakarvad kahele poole harali, vaatas üle õla tagasi ja häälitses kumedalt. Hallsilm võttis kogu jõu kokku ja sibas veepiirile, ta lootis, et merekoerad ütlevad talle midagi, aga nad aina kaugenesid, musta-valgekirjud seljad vilksatamas vahuharjade vahelt. (lk 25-26)
▲** [[Aimée Beekman]], "Tondinahad", 1977
==Luule==
| |||