Heaolu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
==Proosa==
* [[Rahvas|Rahva]] heaolu on kõrgeim [[seadus]].
** [[Cicero]], ** "Pro Milone", u 50 eKr
* ''See, kes [[tiitel|tiitli]] pärib, peaks seda võtma kui temale pandud hooldusülesannet. Kui isand või emand on nii rumal, et lõikab korraga liiga palju [[mets]]a või jätab [[viinamägi|viinamarjaistandused]] hooletusse või laseb [[kari|loomakarja]] [[väärtus]]el langeda, võivad hertsogkonna inimesed üles tõusta ning tulla kuninga juurde õigust nõudma. Nii on juhtunud ja kõik ülikud on sellest teadlikud, et nii võib juhtuda. Rahva heaolu kuulub rahvale ja neil on õigus häält tõsta, kui nende [[hertsog]] selle eest hea ei seisa.''
** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000, lk 99
* [[Gorbatšov]]i ajal lohutati [[Läänemaailm|läänes]], et Mihhail Sergejevitš peab vanameelsetele mööndusi tegema, et võimu hoida. [[Jeltsin]]i ajal viidati, et "tal seal need [[Žirinovski]]d ja kommunistid". [[Putin]]i ajastu algul viidati samuti kommunistide mõjule riigiduumas. Mida nüüd öelda? Duuma on Putini täieliku kontrolli all, arvestatavaid sisepoliitilisi vastaseid ei ole. Seega on president ja tema meeskond nüüd ise vastutavad kõige eest. [[Venemaa]]l on tipp alati kujundanud rahva [[arvamus]]t, mitte vastupidi. Ka viimased küsitlused näitavad, et esikohale seatakse riigi võimsuse taastamine, heaolu on teisel kohal.
** [[Harri Tiido]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/harri-tiido-ivanovid-ja-ida-laane-suhted?id=50976662 "HARRI TIIDO: Ivanovid ja ida-lääne suhted"] Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2004 ([https://vm.ee/ru/node/21128 koopia välisministeeriumi kodulehel])
* Samas lahkneb meie [[vaimulaad]] Põhja- ja paljudes Lääne-Euroopa riikides valitsevast mentaalsusest ühes olulises aspektis – teiste maade taustal erinevad Eesti meeste ja naiste väärtushinnangud üksteisest äärmiselt reljeefselt. 2008. aasta elanikkonnaküsitluse "Mina. Maailm. Meedia" andmetel peavad Eesti mehed tähtsamaks edukuse ja progressiga seotud väärtusi, nagu [[võim]]u omamist ja [[tehnoloogia]] arengut.
:Naised hindavad kõrgemalt pea kõiki teisi väärtusi, sealhulgas turvalise keskkonna, tervise, vaimse heaolu ja isiksuse harmoonilise arenguga seotud ideaale.
:Seega on meeste väärtusmaailm võrreldes naiste omaga ühekülgsem ja pingestatum. Meeste ideaalide-huvide kitsam suunitletus väljendub ka kultuuritarbimises ja elulaadis. Naiste jaoks on enamik vaimseid harrastusi, eriti lugemise, teatri ja muusikaga seotud hobid, olulisemad kui meestele, kes tunnevad suuremat huvi üksnes arvutikunsti, spordi ja tehnika vastu.
* [[Veronika Kalmus]], [https://arvamus.postimees.ee/239926/veronika-kalmus-piiririigi-vaimne-keskkond "Piiririigi vaimne keskkond"], Postimees, 20. märts 2010
* Teame ju üha alarmeerivamate märkide kaudu, et mugavusühiskonna pahupooleks on ülekaalulisus, vaimsed häired, kroonilised haigused, keskkonnareostus, sõltuvusprobleemid ning teised moodsa maailma tendentsid. Sellise jätkusuutmatu heaolu tootmine näib sandistavat nii meie planeeti kui meid endid ning inimkonna intelligentsuse proovikiviks on saamas küsimus: kas suudetakse vigadest õppida ja reaalseid reforme läbi viia või lastakse jätkusuutmatul süsteemil eskaleeruda katastroofini?
** Linda-Mari Väli, [https://epl.delfi.ee/artikkel/83649729/eesti-metsa-abiks-koordinaator-miks-nimetavad-majandusradikaalid-jatkusuutlikku-motteviisi-aarmusluseks "Miks nimetavad majandusradikaalid jätkusuutlikku mõtteviisi äärmusluseks?"], EPL, 12.09.2018
* Ka suurim majandusliku heaolu tunne nõuab enda kõrvale vaimset heaolu. Seda ei saa vabas ühiskonnas ei mõõta ega juhtida. Miski muutub tõeliselt tähtsaks, ehk isegi pühaks põhjusel, et inimene tunneb nii.
: Seetõttu arvan, et ka Eesti vajab jätkuvalt sümboleid, rituaale, rahvuslikku uhkust, [[müüt]]e ja kangelasi. Põhiseadus on põhiseadus just selle pärast, et ta on püsinud juba üle inimpõlve, nüüdseks on ta saanud omaks, kõigi oma sünnimärkide, ajalukku jäänud [[sõna]]de ja inimnäolisusega. Oma hümni, [[lipp]]u ja riigipühasid oleme hästi hoidnud. Hoidkem ka eesti keelt – maailmas ainulaadset mõtlemise, loomise, mängimise ja mäletamise viisi – kui hindamatut varandust.
* [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks "Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks"] ERR, 14.03.2019 (Artikkel põhineb emakeelepäeval Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil "Kas tõesti häbeneme riigikeelt?" peetud kõnel.)
| |||