Inimõigused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida:
** {{värvi|hall|The development of a global economy has not been matched by the development of a global society. The basic unit for political and social life remains the nation-state. International law and international institutions, insofar as they exist, are not strong enough to prevent war or the large-scale abuse of human rights in individual countries. Ecological threats are not adequately dealt with. Global financial markets are largely beyond the control of national or international authorities.}}
** [[George Soros]], ''The Crisis of Global Capitalism: Open Society Endangered'' (1998)
* Vanamoodsast härraskäitumisest hoolimata on Popescu vägagi lõbus ja hea huumorimeelega mees. Tal on lugemata arv lugusid oma kodumaa haritlastest kommunistliku süsteemi küüsis. Ta jutustab näiteks, mis tehnikaid kasutades [[rumeenlased]] välismaiste raamatute [[näitus]]elt raamatuid varastavad, röövides vahel ära kogu näituse. Popescu arvates on [[varastamine]] igati sünnis tegevus. Välismaist kirjandust ei näegi mujal kui näitustel. Hea kirjanduse hankimine on Popescu arvates üks põhilisi inimõigusi. Kui ostmisõigust ei anta, siis on kõik vahendid lubatud.
* [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012, lk 128
11. rida ⟶ 15. rida:
* Lõppude lõpuks paistab, et inimesed lasevad üsna kergesti oma õigused ja vabadused ära võtta, kui võtjad on sellised, kellele nad alt üles vaatavad, aga kui madalamal olijale antakse koht õrrel, mõjub see miskipärast nagu kõrvakiil ja sellele reageeritakse vastavalt. ▼
▲* Vanamoodsast härraskäitumisest hoolimata on Popescu vägagi lõbus ja hea huumorimeelega mees. Tal on lugemata arv lugusid oma kodumaa haritlastest kommunistliku süsteemi küüsis. Ta jutustab näiteks, mis tehnikaid kasutades [[rumeenlased]] välismaiste raamatute [[näitus]]elt raamatuid varastavad, röövides vahel ära kogu näituse. Popescu arvates on [[varastamine]] igati sünnis tegevus. Välismaist kirjandust ei näegi mujal kui näitustel. Hea kirjanduse hankimine on Popescu arvates üks põhilisi inimõigusi. Kui ostmisõigust ei anta, siis on kõik vahendid lubatud. (lk 128)
** [[
19. rida ⟶ 23. rida:
* "Hea, et Hiina piirab ikka veel inimõigusi," ütles Šaša.
:"Mis sa räägid?" küsis Ema Nora. "Ära räägi nii."
▲nad alt üles vaatavad, aga kui madalamal olijale antakse koht õrrel, mõjub see miskipärast nagu kõrvakiil ja sellele reageeritakse vastavalt.
:"Miks hea?" küsis Miki.
:"Kui ei piiraks, saaks miljard kolm sada miljonit hiinlast teada, et tohivad elada, kus vaid ise tahavad, ja paneks putku," ütles Šaša.
:"Ja kus nad teie arvates tahaksid kõige rohkem elada ja kuhu nad pageksid?"
:"Kus?" küsis Vanaema Amigorena murelikult. "Ega mitte ometi siin?"
:"Miks mitte?" küsis Šaša.
:"Siin pole huvitav," ütles Vanaema Amigorena. "Või mis?"
:"Siia nad ei mahuks," ütles Šaša. "Ent kui Hiinas ei piirataks inimõigusi, kugistaksid hiinlased kogu Euroopa alla otsekui draakon kalaparve." /---/
:"Kas sa mõtlesid selle ise siinsamas välja?" küsis Ema Nora.
:"Ei," vastas Šaša. "Ma annan edasi lihtsalt Saksa keskkonnaministri ja Hiina Rahvavabariigi peaministri omavahelist kõnelust."
:"Päriselt?" küsis Miki.
:"Just," ütles Šaša.
* [[Undinė Radzevičiūtė]] "Kalad ja draakonid". Tõlkinud Tiiu Sandrak. Varrak, 2017, lk 96-97
* Kui kedagi rünnatakse, taga kiusatakse, kui kellegi inimõigusi pisendatakse, siis tuleb vahele astuda. Sellega, et ühele vähemusgrupile tagatakse teistega võrdsed õigused, ei röövita teistelt mitte midagi ära. Keegi ei jää sellest vaesemaks. Ma tahan LGBT-kogukonda alati toetada. Aga mitte ainult neid, vaid kõiki, kes on mingil moel tõrjutud.
** [[Annika Laats]]. Mari-Liis Helvik. [https://lood.delfi.ee/annestiil/uudised/pastor-annika-laats-pean-paljude-probleemide-uhisnimetajaks-helluse-puudumist?id=84762195 Pastor Annika Laats: pean paljude probleemide ühisnimetajaks helluse puudumist]. Anne & Stiil, 24. detsember 2018
| |||