Ülemteener: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:DeCamp_Joseph_The_Steward.jpg|pisi|Josept DeCamp, "Porcelliani klubi ülemteener Lewis" (1919)]]
==Proosa==
* Mu teenijaskonda kuulus ka noor [[mees]] David Hopkins, [[inglane]]. Ta oli maailma kõige moondumisvõimelisem mees; [[hommik]]uti askeldas ta [[aed|aias]] ning [[pergola]]s, õhtupoolikul vahetas [[rõivad]] ja kandis [[toit|toidu]] lauale, ja kui [[külaline|külalisi]] oli rohkem ja [[Peterhof]]ist saadeti kohale [[kelner]]eid, sai temast laitmatu ülemteener. See väheldane ning sihvakas britt oli tulnud Peterhofi koos Mihhail Mihhailovitšiga. Hiljem sõlmis suurvürst morganaatilise [[abielu]] Nassau hertsogi tütrega ja oli sunnitud [[Venemaa]]lt lahkuma. Hopkins tahtis siiski Peterburi jääda ja suurvürstitar Ksenia päästis ta, pakkudes teenistuskoha minu juures. (lk 35)
** [[Laila Hietamies]], "Valged akaatsiad", tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996
* Noorpaar veetis kaks idüllilist nädalat Prescott Hilli ulatuslikes valdustes ratsutades, raamatukogus lugedes ja teineteist armastades, mil neil selleks iganes tuju tuli. Teenrid ja tallipoisid käitusid diskreetselt; sattudes mõnes mõisavalduse puudesalus armastajatele; eemaldusid nad tasahilju. Nad ei öelnud kellelegi, kuš viibisid noored McClintockid. Ülemteener vastas telefonikõnedele viisakalt, kuid tõrjuvalt. Teenijad teadsid: Andrew McClintock vallandab nad otsekohe, kui kellegi kõrvu jõuab, et Ginny ja Alex peidavad end Prescott Hillis. Kõik magamistoad ja nendega külgnevad vannitoad olid valmis seatud ning varustatud puhaste linade ja käterättidega. Teenijatubades peksti keelt, et viimane kui voodi olevat järele proovitud. "Täitsa nagu too pisike printsess, kas põle?" märkis üks toatüdrukuist. "Piilub iga madratsi alla, et kas seal põle hernetera peidus." Ülemteener noomis teda karmilt. Neil oli kästud teha oma tööd vaikselt ja märkamatult. Ülemteener isiklikult viis hommikueine tuppa, kus Ginny ja Alex olid öö veetnud; ainult tema serveeris lõuna- ja õhtusööki ning lahkus siis seniks, kuni kell ta jälle kohale kutsus.
** [[Catherine Gaskin]], "Suursaadiku naised" I, tlk Karin Suursalu, 1995, lk 30
|